VIIMASED ARTIKLID
Kassisõbraliku kliiniku loomise juhend
Mis on ISFM?
Rahvusvaheline Kassimeditsiini Ühing 
(ISFM, inglise keeles International Society of Feline Medicine) on kasside tervisest ja heaolust huvitatud veterinaariaspetsialistide rahvusvahelise mittetulundusliku organisatsiooni Rahvusvaheline Kassihooldus (inglise keeles International Cat Care) veterinaartalitus. ISFM on mõeldud kõigile kassidega töötavatele veterinaaridele ning on keskendunud praktilise teabe, abi ja toe pakkumisele. ISFMi veterinaarliikmed (vt www.icatcare.org/veterinary/isfm/vet-membership/) saavad praegu järgmist:
- meie kuukirja Journal of Feline Medicine and Surgery (JFMS)(saadaval nii trükisena kui ka täielikult PDF-vormingus allalaaditavana)
- juurdepääsu veebipõhisele kliinilisele erialakolleegide arutelufoorumile
- igakuise kliinilise veebiseminari
- soodushinnaga maksumuse väga mitmesugustele konverentsidele, tegevustele ja materjalidele.
ISFM-l on omaette liikmelisus veterinaarõdedele ja tehnikutele (www. icatcare.org/veterinary/isfm/nurse-membership/), mida pakutakse tasuta. Veterinaarõed ja -tehnikud saavad muude eeliste hulgas spetsiaalse veebiajakirja „Feline Focus“ ja igakuiseid veebiseminare.
Rahvusvaheline Kassihooldus on heategev ühing, mis on pühendunud kasside tervise ja heaolu parandamisele, tagades, et kõiki kasse (nii omanikuga kui ka omanikuta) koheldaks hoolitsevalt, kaastundlikult ja mõistvalt. Rahvusvaheline Kassihooldus teeb koostööd veterinaariaspetsialistidega (ISFMi kaudu), kassiomanike ja -hooldajatega ning ka nendega, kes hoolitsevad peremeheta kasside eest.
Kassisõbralik Kliinik 
on ISFMi kavandatud ja välja töötatud programm, mida juhib ISFM helde toega meie äripartneritelt: Boehringer Ingelheim,
Ceva, Elanco, Idexx,
Royal Canin ja Zoetis.
Sissejuhatus: linnuke kõigi lahtrisse!
- kuidas kassi ja klienti koheldakse?
- kas kliinik näitab, et ta mõistab kasside ja nende omanike ainulaadseid vajadusi?
- kas nähakse ette eraldi ooteala kassidele või eraldi kohtumisajad?
- Kas kassi koheldakse leebelt ja lugupidavalt, mis näitab omanikule, et töötajad mõistavad kasse ja on nendega empaatilised?
- kas on kasutusele võetud protseduurid, mis aitavad kassi rahustada ja stressitaset vähendada?
Kogutud tõendite ja avaldatud andmete põhjal pole kahtlust, et omanike ja kasside tunnetatud stress on peamised põhjused, miks omanikud ei soovi oma kassile täiendavat veterinaarset abi, eriti ennetava tervishoiu jaoks, näiteks tervisekontroll, või kui ilmnevad varased haigusnähud.
Tere tulemast ISFMi Kassisõbraliku Kliiniku akrediteerimisprogrammi. See on rahvusvaheline programm, mis on veterinaarkliinikutele kättesaadav kõikjal (välja arvatud Põhja- ja Lõuna-Ameerika, kus programmi juhib kassisõbraliku praksise programmina American Association of Feline Practitioners), mis pakub neile uut ja ainulaadset võimalust mõelda teisiti – mõelda kassi moodi
– ja vajadusel muuta oma eetost, protseduure, seadmeid ja hooneid, et kliinikul oleks võimalik olemasolevatele ja uutele klientidele selgelt näidata oma kassisõbralikkuse tõendeid. Sellel programmil on võimalus aidata teil muuta oma kliiniku lähenemist kasside ja nende omanike kohtlemisele. Kui rahuldust pakkuv oleks see, kui teie kassikliendid lahkuksid mõeldes, kui positiivne oli nende kogemus ja kui arusaajad olid töötajad, selle asemel, et järgmist külastust karta?
Programm julgustab teie kliinikut olema
kassisõbralik, näitab teile, kuidas seda saavutada, selgitab kassisõbralikkuse kliinilisi ja ärilisi eeliseid ning pakub kliinikutele selgeid, arusaadavaid ja hõlpsasti rakendatavaid soovitusi. ISFMi Kassisõbraliku Kliiniku programm on välja töötatud erinevatel tasemetel, muutes akrediteerimise enamiku väikeloomakliinikute jaoks teostatavaks, kui neil on motivatsiooni ja soovi teha vajalikke muudatusi. Tere tulemast kassisõbralikumasse maailma
Kassisõbraliku kliiniku loomise juhend
Sisukord
- Teie kliinikule avanev potentsiaal
- Kassid patsientidena
- ISFMi sertifikaadiga kassisõbralik kliinik
1.Teie kliinikule avanev potentsiaal
- Kasside omamise suundumused
- Kasside hoolduse erinev tase
- Kassid tähendavad äri
- Kassiklientide külastama ja naasma saamine.
Kasside omamise suundumused
Paljudes riikides näitavad kassiomanike profiilid, et enamik neist on naised ja vanuses 30–45 aastat. Sellel eluetapil domineerib aja, perekonna ja karjääri surve ning elu on sageli väga kiire. Kassi sõltumatum ja iseseisvam loomus muudab ta ligitõmbavaks lemmikloomaks. Lisaks tunnistatakse tänapäevase eluviisi ja tööhõive trendide tulemusel, et koera pidamine on sageli raskem nii peredele kui ka üksikisikutele.
Kassi tüüpiline eluiga on nüüd 12–15 aastat või rohkem, kusjuures järjest suurem hulk neist elab 16 aastat ja kauem. Seega on meil mitte ainult rohkem kasse lemmikloomadena, vaid ka kassid elavad kauem hoolitsevates kodudes. Kahtlemata seisneb kasside arvukuse suurenemises ning kassipidamise stiili ja sellega seonduvate ootuste muutumises tõeline võimalus kogu maailma loomakliinikutele. Loomakliinik võib mängida olulist rolli kasside elu tervislikumaks, õnnelikumaks ja pikemaks muutmisel ning on reaalne võimalus aidata omanikku kliinikuga tugevalt siduda.
Kasside hooldamise erinevad tasemed
Enesestmõistetavalt arvatakse, et enamik omanikke näevad end oma kassidele pühendununa, kuid võivad siiski vajada ärgitust veterinaararsti külastamiseks, eriti profülaktikaks. Nad mõistavad üldjoontes, mida ja miks on vaja, kuid vajavad täiendavat motivatsiooni, et ületada inerts, igapäevaelu katkestused või loomaarsti juures käimisega eeldatavalt seotud stress ja raskused. Me kõik tunneme ära – võib-olla isegi iseendas – heade kavatsustega kuid hajevil kassiomaniku, kes kavatseb teha kõike õigesti, kuid millegipärast segab elu vahele. Takistusi ja vastupanu vähendaks, kui kliinikukülastus oleks vähem stressi tekitav ja positiivsem kogemus.
Suur ja potentsiaalselt kasumlik ühiskonna osa, kes kasse omab ja nende eest hoolitseb, saaks aidata loomaarstidel kliinikuid arendada ja kasvatada, kui neid motiveerida osalema kasside tervise ja heaolu juhtimises.
Paljud kassid ei pruugi kunagi loomaarsti juurde sattuda. Paljud kassipoegade omanikud käivad kliinikus esialgseid vaktsineerimisi tegemas, kuid kaovad seejärel kliiniku vaateväljast ja neid ei näha enam kunagi, kui kass just tõsiselt haigeks ei jää. Mõnel juhul võib see olla tingitud teadmatusest, mida vastutustundlik loomapidamine endaga kaasa toob ja osadel võib lihtsalt puududa pühendumus. Ent ülejäänuid panevad viivitama kassi kliinikusse saamise raskused (või eeldatavad raskused), võib-olla ka hirm olla sunnitud teda läbivaatusel kinni hoidma ja taluma kassi jaoks vaenulikku keskkonda
Kassid tähendavad äri
Kasside tähtsust igale väikeloomakliinikule ei saa tähelepanuta jätta – kasse on palju! Kuigi paljud kassid pole tõuloomad, on enamik kassiomanikke õige lähenemise korral valmis kulutama kassidele sama palju kui koeraomanikud oma koerast sõpradele. Enamikul kassiomanikest on aga kindlad vaated sellele, mida nad oma kliinikult ootavad, ja loomaarstikülastuse ajal saadud kogemused mõjutavad iga klienti sügavalt. Klientidel on kasvav suundumus kasutada rohkem kui ühte kliinikut, mis näitab, et on kaalukaid põhjusi osutada kassiomanikust klientidele parimat ja veenvaimat tähelepanu.
Igaaastane kassidelt laekuv tulu ja keskmised tehinguväärtused on paljudes riikides jätkanud mitme aasta jooksul ühtlases joones tõusu, kuid paljud veterinaarid näivad endiselt käsitlevat eeliskasvu piirkonnana koeri. Reaalsus on aga selline, et paljudes riikides on lemmikloomana peetavate koerte arv stabiilne või vähenemas ja linnades kasvab sallimatus koerte vastu – kõik see näitab, et domineeriv positsioon, mida koerad on varem loomakliinikute käibe tekitamisel hoidnud, ei saa püsida. Mitmete riikide andmed näitavad ka kassiomanike kasvavat tahet loomakliinikus käia ja soovi kulutada oma lemmikloomade tervishoiule. Näiteks Suurbritannias näitavad andmed, et kassiomanikud ostavad ja kasutavad eri eluetappidele sobivaid loomatoite rohkem kui koeraomanikud ning ostavad ja kasutavad tõenäolisemalt ka mõningaid ennetavaid tervisetooteid, nt kirburavimeid ja ussirohtu.
Nagu inimeste puhul, on ka kasside populatsioon vananev ning peaaegu pooled kassid Euroopas ja Ameerikas on vähemalt 8-aastased ning paljud kassid elavad kauem kui keskmine 12–15-aastane eluiga. See pakub veterinaaridele olulisi võimalusi aktiivselt osaleda nende patsientide tervise juhtimises. Nendes riikides, kus tunnustatakse veterinaarõdesid, on ka neil väljaõppinud töötajatel oluline roll hariduse ja praktiliste nõuannete pakkumisel ning paljude teenuste edendamisel, mida nende kliinik saab oma kassiomanikest klientidele pakkuda.
Kasspatsientide tervise juhtimine ja säilitamine on palju parem viis produktiivsete pikaajaliste suhete loomiseks klientidega kui lihtsalt piiratud tuletõrjestiilis ravi pakkumine kassi haigestumise korral. See mitte ainult ei taga kasside elukestvat tervishoidu, vaid osutub ka palju paremaks viisiks nende klientidega kliiniku äripotentsiaali maksimeerida.
Mitte iga omanik ei kasuta kõiki võimalusi soovitatud terviseplaani järgimiseks. Kuigi mõned omanikud teevad absoluutselt kõike, mida neilt paluda, võivad teised seda teha juhuslikult või vastumeelselt. Kui aga kliinik näitab ja loomaomanikud mõistavad, et nad saavad oma lemmikute tervise, heaolu ja pikaealisuse säilitamiseks tõeliselt koostööd teha, on enamik omanikke nõus ettepanekuga pühendunult tegelema ja seda arutama. Määrav samm on muuta kliinik tõeliselt kassisõbralikuks ja julgustada niimoodi kassiomanikke külastama ning tegeleda seejärel nende ainulaadsete vajadustega.
Kassiklientide külastama ja naasma saamine
Kuidas motiveerida kassikliente õigesti toimima? Kuidas saavad loomaarstid tagada, et nende hoole all olevad kassid saavad kogu elu parimat võimalikku tervishoiuteenust? Vaja on loomaarsti ja kassiomaniku selget hoolduspartnerlust – teha kass kliinikus teretulnuks ja viia sisse tõhus terviseplaan. Partnerluse eesmärk on pakkuda ühtviisi selget platvormi nii loomaarstidele kui ka omanikele, tagamaks, et kassid saaksid nautida pikka, õnnelikku ja tervislikku elu, mitte üksnes abi haiguste ja õnnetuste korral.
ISFMi poolt firmade Boehringer Ingelheim, IDEXX Laboratories ja Royal Canin toetusel välja töötatud programm Cat Care for Life pakub kavandi kõnealuse partnerluse jaoks, et hoida kassid tervena kõigi erinevate eluetappide vältel (lisateabe saamiseks vt www.catcareforlife.org).
Kassiomanike abistamine kliinikukülastuse kõigis aspektides ja nende tõhusam kaasamine võib tohutult muuta seda, mida nad on valmis tegema ennetava raviga. Kui ISFM korraldas Suurbritannias 2006. ja 2007. aastal kassisõbraliku praksise programmi ja võistluse, näitasid tulemused, et suurenenud kasside alased teadmised ja nende parem mõistmine maksab reaalseid dividende, nagu näitavad järgmised osalevate kliinikute tsitaadid:
„Kasvas valmisolek osaleda proaktiivses ja ennetavas tervishoius. Tõenäoliselt tuleb see meie enda muutunud suhtumisest, meie reklaamime seda jällegi proaktiivsemalt oma klientidele.“
„Meie arusaamine kasside vajadustest on parem, kliendid panevad tähele meie suuremat huvi ja teadmisi. Me teame, et meie tavalised kassikliendid räägivad oma sõpradega ja soovitavad meid kui praksist, kus saadakse kassidega hästi hakkama.”
Kliinikute muutmine kassisõbralikumaks on esimene, kuid kriitiline samm laialdasema kassitervishoiu teenuse pakkumisel, seetõttu on välja töötatud Kassisõbraliku Kliiniku programm. See juhend sisaldab natuke taustteavet kassidest, üksikasjalikku praktilist teavet kliiniku kassisõbralikuks muutmise kohta ja selgitab, kuidas saate taotleda ISFMi akrediteeritud kassisõbraliku kliiniku sertifikaati. See näitab teie kassiomanikest klientidele, et teie kliinik on tõeliselt eristuv.
Üha tiheneva konkurentsiga turul pakuvad kassid kahtlemata edenemise võimalust, ehkki see võib nõuda, et veterinaarid mõtleksid veterinaarmeditsiinist pisut teistmoodi. Jaeturgude hiiglaslik ja kasvav suurus näitab tohutut potentsiaali, mis on kättesaadav neile loomakliinikutele, kes soovivad suhelda aktiivsete, uute ja aegunud klientidega, tehes otsustavaid jõupingutusi, näitamaks, et kassid tähendavad äri.
2.Kassid patsientidena
- jahipidaja ja oma loomult lihasööja, kes püüab ja sööb väikesi regulaarseid eineid;
- oma territooriumi kaitsja;
- tugevasti mõjutatud oma keskkonnas leiduvatest lõhnadest;
- enesekindel, emotsionaalne ja väga teadlik;
- tugevalt mõjutatud varasematest kogemusest.
Jahipidaja ja oma loomult lihasööja
Mida see loomakliinikute jaoks tähendab?
- Hästi kohanenud kiskjatena kaitsevad kassid ennast väga tõhusalt tajutavate ohtude eest. Hammustustest ja kriimustustest tulenev potentsiaalne nakkusoht võib olla kõrge, seetõttu on oluline vältida konflikte, leides viise hirmu ja kaitseagressiooni minimeerimiseks.
- Kassidel, kellele omanikud söödavad ebasobivat toitu, nt taimetoit või koeratoit, võivad ilmneda rasked või letaalsed toitumishäired.
- Maksaensüümide kanalite erinevused muudavad kassid haavatavaks mõnede ravimite ja kemikaalide toksilise mõju suhtes, mida nad ei suuda tõhusalt metaboliseerida, samas kui koeri need ei pruugi mõjutada.
Kliendid võivad valesti aru saada, et:
- kassid ei saa olla taimetoitlased, olenemata nende omanike soovist või eetilistest veendumustest. Omanikud peavad mõistma, et oma loomult lihasööja olemine tähendab, et kassidel on ainulaadsed ja väga erilised toitumisvajadused.
- kasside ranged dieedinõuded on kodus valmistatud toitude korral äärmiselt raskesti täidetavad ning parim ja ohutuim võimalus nende vajaduste rahuldamiseks on kvaliteetsete kaubanduslike toitude (näiteks Royal Canini kassitoitude tootevalik: royalcanin.com.
- kassidel on eri eluetappidel erinevad toitumisvajadused, mida rahuldab kõige paremini spetsiaalselt nendeks etappideks mõeldud toiduvalik.
- kassipojad arendavad kasvades jahipidamist ja ründavat käitumist.
- Ent kui neid julgustatakse mängides metsikult mürama või käsi ja jalgu ründama, võib see täiskasvanueas jätkuda ning tekitada inimestele valulikke ja mõnikord ohtlikke vigastusi.
- kassid on loomulikult aktiivsed videvikus ja varahommikul (kui nad sageli äratavad omanikud üles, nõudes suhtlemist või toitu).
- mõnikord võivad kassid tuua saakloomi siseruumidesse.
- kassid vajavad mängimiseks võimalust / väljundit, mis võimaldab neil väljendada oma jahikäitumist.
Loodud püüdma ja sööma väikesi regulaarseid eineid
Mida see veterinaarkliinikute jaoks tähendab?
- Kasside toitumisharjumusi mitte mõistvad omanikud võivad põhjustada või raskendada rasvumist.
- Kuivtoidu söötmine võib avaldada positiivset mõju hammaste tervisele ja pakub suuremaid võimalusi interaktiivsemaks söötmiseks.
- Kassid, keda söödetakse ainult kuivtoiduga, saavad koos toiduga vähem vett. Teatud haigusseisundite korral on veetarbimise suurendamine oluline ja sellele aitab kaasa märja toidu söötmine.
Kliendid võivad valesti aru saada, et:
- Erinevalt inimestest ei sobi kassidele ideaalselt vaid üks või kaks suurt toidukorda päevas. Mõne või kogu toidu söötmine kuivtoiduna pakub lihtsamaid võimalusi mitme väikese söögikorra söötmiseks ja interaktiivsuse pakkumiseks kuivtoidu peitmise abil ja kasutades söödamõistatusi, -palle, -lelusid jms. See lisab kassile väärtuslikku stimulatsiooni ning väldib ebaloomulikult suuri ja harvu söögikordi.
- Kassid söövad sageli väikese koguse toitu ja siis kõnnivad minema, kuna nad ei söö loomulikult suuri eineid. Kui kassid ei söö kogu oma toitu, ei pruugi see tingimata olla seotud toidu maitsvuse või halva enesetundega. Toidu asendamine alternatiiviga, mille kohta omanik loodab, et see on meelepärasem, põhjustab sageli
- esialgu toidu tarbimise suurenemist, kuna kassid on üldiselt neofiilsed (st naudivad uusi toite), kuid sama muster algab sageli uuesti. Seda tüüpi toitumisharjumused võivad põhjustada ka rasvumist.
- Kasside jaoks pole toitmine sotsiaalselt interaktiivne protsess. Selline käitumine, nagu jalgade hõõrumine ja häälitsemine, on tegelikult sotsiaalse suhtluse alustamise signaal, mitte näljatunde märk. Kass õpib kiiresti, et ta saab sellist käitumist kasutada toiduvarude kontrollimiseks. Kuna omanikele pakub naudingut kassiga suhtlemine, suurendavad nad sageli pakutava toidu hulka, et tasustada sotsiaalset suhtlust (või lihtsalt kassi vaigistada!). See võib kergesti viia ületoitmise ja sellele järgneva rasvumiseni.
- Kassid eelistavad süüa üksi. Kassirohke kodu vajab palju söötmiskohti, et iga kass pääseks toidu juurde vabalt, kiiresti ja omaette. Sama leibkonna kasside soovi söötmise ajal kokku tulla peetakse sageli märgiks, et nad saavad omavahel hästi läbi. Toit
- on aga oluline ellujäämisressurss ja kuna toidu pakkumist kontrollivad omanikud, võimaldades sellele juurdepääsu teatavatel kellaaegadel ja kohtades, võivad kassid sellele juurdepääsu saamiseks omavahel ruumi jagada. Kassid võivad peatada vaenulikkuse piisavalt kauaks, et oma söök ära süüa, kuid tegelikult võib see suurendada kasside vahelist pinget muul ajal.
- Oluline on toidu paigutamine – nurka panemine võib juurdepääsu raskendada; kassiluugi kõrval asuv koht võib olla kardetav, kuna teised kassid võivad sisse tulla; klaasukse kõrval võib soov haavatavast kohast eemale pääseda põhjustada kiirsöömist; ja mürarikka seadme kõrval asuv paik võib tunduda kassile väga ohtlik.
Oma territooriumi kaitsja
Mida see veterinaarkliinikute jaoks tähendab?
- Kliendid võivad pöörduda nõu küsimiseks, kuna nende kass on väga territoriaalne ja agressiivne teiste naabruskonnas asuvate kasside suhtes. Tundub, et need väga territoriaalsed kassid otsivad aktiivselt teiste kaitstud territooriumi ja püüavad selle kasutamist teiste kasside poolt teatud aegadel piirata või proovivad neid täielikult välja ajada. Nad võivad isegi siseneda laial alal asuvatesse majadesse, rünnata seal elavaid kasse (ja omanikke, kui nad sekkuvad) ja pritsida pinnad üle uriiniga, et need enne väljumist märgistada.
- Sageli võivad kliendid tulla oma kassiga ravile, kuna ta on sellise territoriaalselt agressiivse kassi ohver. Lisaks füüsilistele vigastustele võib see hõlmata stressiga seotud haigusseisundeid, näiteks kasside idiopaatilist tsüstiiti. Levinud stressitekitaja on konflikt sama leibkonna kasside vahel.
- Kassid tunnevad end oma territooriumilt väljas olles ebaturvaliselt; sellele lisanduvad kliiniku lõhnad, helid ja vaatepildid, muutes kassid väga ärevaks, kartlikuks ja kaitsvaks.
Kliendid võivad valesti aru saada, et:
- kassid on sageli rohkem seotud oma territooriumi kui omanikega – seetõttu võib kass naasta vanasse kodusse, kui uus kodu on vaid lühikese vahemaa kaugusel.
- kassid ei pruugi teisi samas majas elavaid kasse taluda. Ehkki omanikud võivad tunda, et nende kass on üksildane ja vajab „sõpra”, võivad kassid end sellest väga ohustatuna tunda, kuna nad pole omavahel sugulased ega algselt samast sotsiaalsest grupist pärit. Külastajad, kes toovad oma kassi öömajale, võivad selles kodus elavat kassi väga häirida.
- kassid võivad territooriumi ähvardava ohu tõttu end ohustatuna tunda, võidelda või proovida end varjata; nad võivad vältida õues käimist
- omanikud ei pruugi olla teadlikud kassi poolt tajutud ohust, mis võib põhjustada käitumismuutusi või stressiga seotud probleeme.
- kaasaegsed kassiluugid annavad omanikele oma kasside üle märkimisväärse kontrolli; siiski võivad nende kaudu majja siseneda ka teised kassid. Ideaalis peaks kassiluukidel olema funktsioon, mis võimaldab siseneda ainult samas kodus elavatel kassidel (nt magnetiliste, elektrooniliste või mikrokiip „võtmete“ abil). Kassiluuk on üleminekupunkt kassi territooriumi turvalise sisemise tuuma ja riskantsema välismaailma vahel ning mõne kassi jaoks moodustab keskne territoorium ainult väikese osa kodust.
- kui kassi territoorium on piiratud (nt tubasel kassil), peab omanik tagama, et keskkond kassi stimuleeriks. Siseruumides elava kassi
- tuumterritoorium võib olla voodialune ja ust ümbritsevaid alasid ei pruugita ohutuks pidada. Territooriumil leiduvaid ohutuid võimalusi võivad suurendada täiendavad kõrgel üleval asuvad puhkekohad.
- seda, et kass ei tunne end kodus turvaliselt, võib näidata mõningane territoriaalne lõhnamärgistamine (st pritsimine, urineerimine, roojamine ja mõnikord kriimustamine), kui see toimub pigem siseruumides, mitte õues.
- kassid lahkuvad harva vabatahtlikult oma jahipiirkonnast, nii et
- kui see on vajalik, peavad omanikud olema tundlikud nende vajaduste suhtes – valides näiteks kassi käitumisvajadustele vastava kasvanduse või kassisõbraliku kliiniku, kus töötajad mõistvad kassi vajadusi ja ärevust tekitavaid tegureid.
Väga lõhnatundlik
Kassid kasutavad lõhnaaineid sotsiaalse suhtluse vahendina – tavaliselt selleks, et teisi kasse eemal hoida (välja arvatud siis, kui otsitakse kaaslasi või märgistatakse oma tuumterritooriumi või mõnikord ka oma kassirühma liikmeid). Kassid kasutavad erinevates olukordades näo ja keha näärmetest pärit feromoone ning lõhnu, samuti uriini ja isegi väljaheiteid. Kassidel on lõhnanäärmed mokkade ja lõua ümber, pealae ümber, saba ülaosas, käppadel varvaste vahel ja pärakupiirkonna ümber. Kui kass hõõrub oma omaniku ümber, jätavad just need piirkonnad oma ainulaadse lõhna. Samamoodi märgistavad kassid oksaraage, võrseid ja muid objekte oma territooriumil. Kassid kraabivad ka puid ja planke, jättes sinna nii visuaalsed jäljed kui ka oma käpapatjade vahel asuvatest näärmetest pärineva lõhnamärgistuse. Suguküpse kõutsi uriin jätab kirbe lõhna. Kõik kassid, sõltumata soost ja kastreeritusest, lõhnamärgistavad, sealhulgas pritsivad. Uriini pihustamise sagedus ja muster võib olla keerukas. Samuti võivad kassid jätta lõhnamärgistamise teise vormina väljaheited maha matmise asemel katmata ja nähtavale kohale (tekitades fekaalihunniku). Looduslikud kassirühmad, nagu neid leidub rohkete toiduressurssidega džungli- või farmikolooniates, on üldiselt sõbralikud kogukonnad, kus üksikisikute vahelist sidet tõestatakse rühmas vastastikuse hõõrumiseja lakkumisega (ning emased võivad teha koostööd kassipoegade koos kasvatamisel). Kassid vahetavad üksteise vastu hõõrudes lõhnu, tekitamaks grupi ühist lõhnaprofiili; seetõttu tunnevad kassid oma sotsiaalse rühma iga liikme ära lõhna järgi. Looduslikult moodustatud rühmas on väga vähe agressiooni. Kui aga nende territooriumile tungivad või püüavad seal jahti pidada sellesse sotsiaalsesse rühma mittekuuluvad kassid, võivad koloonia liikmed (tavaliselt kõik omavahel suguluses olevad emased) ilmutada äärmist agressiooni neist kassidest vabanemiseks, kuna nood kujutavad endast ohtu toidule ja muudele ressurssidele.
Mida see veterinaarkliinikute jaoks tähendab?
- Märgistamist hõlmav probleemkäitumine võib olla levnud, kuid selle uurimine ja klientide tõhus nõustamine võib olla aeganõudev. Kui elementaarsed juhtimisnõuanded ei mõju, tuleks kaaluda käitumisspetsialistile suunamist (või nõustamist). Ebasobiva urineerimise korral meditsiiniliste probleemide välistamiseks on oluline teha uriinianalüüs.
- Kliinikus pole tuttavaid lõhnu, nii et ärevus võib olla suur.
- Patsientide vahepeal käte pesemine ja laua pühkimine on hädavajalik hügieeni mõttes, aga ka teiste loomade lõhna eemaldamiseks.
- Kliinikus haiglaravil viibimine võib olla vähem stressitekitav, kui omanik tohib kaasa tuua kassi koduse magamis- või puhkemadratsi, mis
- on tema oma lõhnaga läbi imbunud. See nõuanne on kasulik ka kassi transpordipuuri jaoks.
- Nii kodus kui ka kliinikus võib olla abi kasside sünteetilise näoferomooni kasutamisest.
- Tugevate desinfitseerimisvahendite lõhn võib olla ülidomineeriv
- loputage puur pärast nende kasutamist ja laske sellel enne kassi puuri panekut kuivada.
Mida see võib tähendada klientide valesti aru saamise osas?
- Toidu hindamisel kasutatakse esimesena lõhnameelt – kui toit ei lõhna maitsvalt, ei proovi kass seda isegi maitsta. Sellised haigused
- nagu ülemiste hingamisteede infektsioonid kahjustavad haistmismeelt ja kassid ei pruugi süüa soovida. Toidu saab muuta ahvatlevamaks kõrge rasvasisaldusega toite kasutades ja lõhnade vabastamisega toidu kehatemperatuurini soojendamise abil.
- Kassi kodu tuttava ja rahustava lõhnaprofiili muutmine võib olla proovilepanev. Probleeme võivad tekitada näiteks majapidamispuhastusvahendid ja desodoreerijad, uus mööbel, külla tulnud inimesed või koerad, kassiluugi kaudu sisse tulnud võõrad kassid, kaunistused jne. Kui on teatatud käitumisprobleemidest, on oluline mõista muutusi kassi keskkonnas.
- Siseruumide lõhnaga märgistamine ei ole märk, et kass on räpane, vaid see on reageering emotsionaalse seisundi muutustele ja juhtub sageli siis, kui kass tunneb end ohustatuna. See võib olla reaktsioon uuele kassile või keskkonna muutusele, mis kassi jaoks väljakutsuvana tundub.
- Omanikud tõlgendavad uriini pritsimist sageli keha ebakohase kergendamisena ja vastupidi.
Loomulikult puhas
- varase koduse koolituse puudumine.
- lemmikkäimlakohtade asukoha muutmine.
- agressioon teiste kasside poolt.
- pinge mitme kassiga leibkonnas.
- vastupanu liivakasti asukoha, liiva materjali või liivakasti suhtes.
- liivakastiga seotud ebameeldivad kogemused (nt räpane liivakast, liivakastil kogetud hirmutav sündmus, näiteks vali müra, katkestamine (või ravimite manustamine).
Mida see veterinaarkliinikute jaoks tähendab?
- Liivakastiprobleemid võivad olla seotud haigustega. Kui kassil on urineerimisel või roojamisel valus, võib ta seda seostada toimingu asemel kohaga. Kasside vananedes muutuvad nende liigesed jäigaks või valulikuks ning nad võivad olla vähem liikuvad; nt varem eelistatud sügava liiva ja kõrgete külgedega liivakasti võib olla väga raske ronida.
- Mürke võib alla neelata ka karvkatet või käppasid lakkudes, mitteüksnes süües või juues.
- Halvas seisus karvkate võib olla märk sellest, et kass kas ei saa ennast edukalt lakkuda või ei taha seda teha – see võib olla tingitud hambaprobleemidest, osteoartriidist, kognitiivsest talitlushäirest, hüpertüreoidismist, ärevusest vms.
- Arvatakse, et lakkumisel on ka rahustav või rahuldust pakkuv toime ning kass võib seda kasutada asendustegevusena.
- Kassid eelistavad toituda ja magada liivakastist eemal, nii et haiglapuuride suurus ja paigutus võivad mõjutada söömist ja lõõgastumist.
- Kassid võivad eelistada teatud tüüpi liiva või kaetud või avatud liivakasti.
Kliendid võivad valesti aru saada, et:
- kasside jaoks tähendab urineerimiseks või roojamiseks mugav koht kohta, kus nad saavad hõlpsasti kaevata ja kraapida. Kui liiv on raske, kare ja harjumatu või kassi jaoks vale konsistentsi või lõhnaga, ei pruugita seda lihtsalt kasutada. Liivakast peaks olema piisavalt suur, et kass saaks oma väljaheite hõlpsalt ümber kraapida, ümber pöörata ja sellest mööduda. See on esmane abinõu, mis aitab vältida probleemide tekkimist.
- liiva desodoreerijad, lõhnastatud kassiliivad ja tugevad desinfitseerimisvahendid mõjuvad kassidele tõenäoliselt peletavalt.
- kasside jaoks on oluline ka liivakasti asetus – need peaksid asuma vaikses kohas, eemal toidust ja veest ning kohas, kus kassi ei häirita.
- mitme kassiga majapidamistes kassidele kättesaadavate liivakastide arv ei pruugi olla piisav.
Enesekindel, emotsionaalne ja väga teadlik
Mida see veterinaarkliinikute jaoks tähendab?
- Kassid võivad häirimise või hirmutamise korral kiiresti reageerida. Kuna nad kliinikukeskkonnas põgeneda ei saa, võivad nad appi võtta kaitseagressiooni.
- Tajutava ohu minimeerib aeglane vaikne lähenemine, silmside vältimine (ja aeglase pilgutamise kasutamine).
- Vältige kliinikus valju ja kõrgetoonilist müra, kuna see võib olla väga hirmutav juba stressis kassile.
- Turjavoldist haaramine või jäme kohtlemine võib põhjustada hirmu jaärevust.
- Kliinikus aset leidnud üksik ebameeldiv sündmus võib mõjutada selle patsiendi tulevasi visiite.
- Hirmunud kass proovib sageli ära joosta, seetõttu on ülioluline akende ja uste turvalisus.
- Kassid varjavad suurepäraselt valu või haavatavuse tunnuseid. Omanikud võivad olla märganud käitumise muutusi, kuid ei pruugi olla teadlikud nende asjassepuutuvusest.
- Erutussignaalide suurenemine võib olla vaevumärgatav.
Kliendid võivad valesti aru saada, et:
- Kassid võivad valida mitte olla sõltuvad ja inimestega suhtlevad.
- Kassidel pole tavaliselt mingit soovi kassist sõbra järele – nad on tavaliselt rahulolevamad üksi elades.
- Territooriumi jagamine teise kassiga võib olla stressi tekitav.
- Kassid ei pruugi soovida lasta end piirata või rahustada hellitustest.
- Meie igapäevaelu vaatepildid, helid ja lõhnad võivad kassidele stressi tekitada.
- Nagu kõik imetajad, on ka kassid kiire õppimisega. Inimeste sõna kuulamine ei ole intelligentsuse tõend!
- Emotsioonid ja käitumine võivad väga kiiresti muutuda. Kassid võivad häirimise või hirmutamise korral kiiresti reageerida.
- Kassi elus võib vähendada stressi ja parandada elukvaliteeti rutiin ja ettearvatavus.
- Muutused tavapärases käitumises (näiteks uneaja pikenemine või kontakti vältimine) võivad tekkida emotsionaalsete muutuste tõttu või osutada terviseprobleemidele.
- Kasside jaoks on vajadus end puhtana hoida väga tugev, seetõttu on sellest võimest või võimalusest ilmajätmine stressitekitav. Kassid on suurepärased haiguse või valu tunnuste peitjad – nad kipuvad olema paigal ja vaiksed, et mitte tähelepanu äratada. Omanikud ei pruugi olla teadlikud, et nende kass kannatab.
Tugevalt mõjutatud varasematest kogemusest
Ehkki mõned kassid ei nõustu kunagi elama samas majapidamises koos teise kassiga, naudib enamik kasse inimeste seltskonda, kui neid on varasest elueast inimestega sotsialiseeritud. Inimeste aktsepteerimiseks peavad nad siiski õppima nendega suhtlemist nautima juba väga noores eas. Täiskasvanud kasside käitumise ja reaktsioonide mõjutamisel on väga olulised kogemused, mis nad on omandanud kassipojana esimese kahe elukuu jooksul. Põhiline erinevus elutoas rahulikult magav kassi ja tema õues elavate liigikaaslaste vahel on nende kokkupuude inimesega.
Esimestel elunädalatel õpib kassipoeg oma sotsiaalset identiteeti ja kuidas ennast toita. Ema võõrutab teda piima imemisest, viies ta üle surnud saakloomade söömisele ja hiljem elavatele saakloomadele. See protsess tutvustab kassipojale järk-järgult õppimist, kuidas tappa ja jahtida saakloomi, mida ta ellujäämiseks vajab. Ka koduses keskkonnas harrastab kassipoeg jahikäitumist. Sellest pärineb löömis-, tagaajamis- ja sööstmiskäitumine, mida harjutades kõik kassipojad veedavad suure osa oma ajast. Kassipoegade mängutegevuses kaasa lüües, mänguasju ja mänge kasutades, osaleme nende arengus ema ja pesakonnakaaslastega väga sarnasel viisil.
Kuni umbes kahe kuu vanuseni on kassipoeg eriti tundlik oma keskkonna tundmaõppimise ja sotsiaalsete sidemete loomise suhtes. Sellel tundlikul perioodil kohtlemise kvaliteedi ja kvantiteedi kohta tehtud uuringud näitavad, et vajalikul viisil sotsialiseerimisel on selged eelised – kassipojad, kellega tegelevad 2–7 nädala vanuses vähemalt neli erinevat inimest, kalduvad olema inimeste suhtes seltsivamad kui need, kellele sellist kohtlemist osaks ei saanud. Inimeste koosseis peaks hõlmama mehi ja naisi, noori ja vanu ning tegelemine peaks toimuma sageli lühikese aja jooksul.
See ei puuduta ainult inimesi; kassipojad peavad ka mõistma, milline on elu inimeste kodus. Müra, laste, koerte, tolmuimejate, erinevate asukohtade ja isegi autosõitude kogemine võimaldab kassipojal õppida, et kõike ei maksa karta.
Kassipoegade täiskasvanueale lähenedes arenevad neil täiskasvanud kassi isiksuseomadused, mille määravad osaliselt geenid, osaliselt varased kogemused ning osaliselt keskkond ja kohtlemisviis. Suguküpsus saabub keskmiselt umbes 6–9 kuu vanuselt, kuid see võib olla ka varasem või hilisem sõltuvalt sellest, mis aastaajal kassipoeg sünnib. Sellest ajast kuni täieliku sotsiaalse küpsuseni, alates 18. elukuust kuni 4. eluaastani, keskmiselt kahe aasta jooksul, toimuvad kassi isiksuses järk-järgulised muutused ja ta hakkab
Mida see loomakliinikute jaoks tähendab?
- Metsikud kassid vajavad teistsugust, hoolikat ja organiseeritud lähenemist, kuna nad ei ole hõlpsasti käsitsetavad.
- Kui kasse ei ole piisavalt varases eas sotsialiseeritud, tulevad nad halvemini toime inimeste ja inimkeskkonnaga seotud stressiga, – kartlikud kassid vajavad hoolikat kohtlemist ja haiglas viibivad kassid vajavad puuri rohkem allapanu, kus varjuda.
- Oluline aeg sotsialiseerumiseks on enne 8-nädalaseks saamist– loomakliinikud saavad mõjutada oma klientidest kassikasvatajaid
- kassiomanikke / varjupaiga töötajaid tagama, et kassipoegadele saaksid osaks õiged kogemused ja neist saaksid seeläbi enesekindlad lemmikloomad.
Kassiomanikud võivad valesti aru saada, et:
- Kassidel on ainulaadsed isiksused ja mitte kõik kassid pole inimestega sõbrad ega seltsi nendega.
- Närviliste kassipoegade või kasside, kes ei ole inimestega varakult kokku puutunud, heaks tehtaval võib olla piir, ja metsikute kasside poegadest ei saa tõenäoliselt kunagi häid lemmikloomi.
3.ISFMi sertifikaadiga kassisõbralik kliinik
Tõeliselt kassisõbralik kliinik hõlmab vähemalt kolme erinevat aspekti.
- Peamine ja eluliselt tähtis on kogu meditsiinipersonali suhtumine ja lähenemine kasspatsientidele ja nende omanikele. Inglise keeles nimetatakse seda „cattitude” (cat+attitude, mis tuleneb sõnadest „kass“ ja „suhtumine“). Selle kõrval on oluline, et kliinikul oleks proaktiivne lähenemine kliendisuhtlusele.
- Teiseks on oluline, et kliiniku töötajad jätkaksid pidevat ametialast arengut, et olla kursis uute teadmistega kassimeditsiinist ja -kirurgiast ning kõigist kassihoolduse aspektidest. Koos sellega tuleks kehtestada meetmed kliiniliste tulemuste jälgimiseks ja vajalikes kohtades parenduste tegemiseks.
- Kolmandaks on oluline, et kliinikul oleks asjakohane ülesehitus ja paigutus ning nõuetekohased seadmed, rajatised ja vahendid, tagamaks kasspatsientide eest hoolitsemist parimal võimalikul viisil.
Need kolm aspekti on kõik olulised ja nende kombineeritud rakendamine loob kliiniku, mis on ühtaegu nii kassisõbralik kui ka kassidest hooliv.
Teie kliinik võib juba tegutseda nii mitmelgi viisil kassisõbralikult. Siiski võib olla veel teisigi, sageli väikseid asju, mis võivad palju muuta. See jaotis võimaldab teil oma kliinikus üle vaadata kõik erinevad aspektid, et saavutada kõrgem kassisõbralikkuse tase.
Ärge laske ennast häirida, pigem olge loominguline! Mõned kassisõbralikkuse kriteeriumid võivad esialgu tunduda hirmutavad, eriti väikeste kliinikute puhul. Ärge laske sel tähelepanu kõrvale juhtida – oma ruumide ja vahendite kasutamise loova läbimõtlemise korral on enamik asju teostatavad.
Kasspatsientidesse õige suhtumise ja lähenemise arendamine
Kassidesse õige suhtumise kujundamisel on mitmeid elemente. Mõned inimesed suhtuvad kassidesse empaatilisemalt kui teised ja oskavad nendega rahulikult ja pingevabalt ümber käia. Teiste jaoks ei tule see lihtsalt ega loomulikult, mis ei tähenda, et seda ei saaks õppida. Lähtepunktiks on kassidest õigest arusaamine (vt 2. jaotis „Mis on kass?“). Suur abi on kasside vahetust mõistmisest koos rahuliku lähenemisviisi väljakujundamisega, mõistes, et kasside käsitsemisel ja ohjeldamisel tähendab „vähem rohkem”. Tähtis on hoolida ka kassiomanikest ning nende probleemidest ja üleelamistest, alates kassi loomakliinikusse saamise raskustest.
Kassidesse ja kassiomanikesse hästi suhtuvas kliinikus töötab personal, kes:
- on kasside suhtes silmnähtavalt külalislahke
- suhtub kassidesse positiivselt ja on teadlik nende vajadustest nii loomakliinikus kui ka väljaspool seda mõistab kassiomanikke ja nende kassi kliinikusse toomisel kogetud üleelamisi teab, kuidas käituda kassidega ja nende läheduses
- mõistab kasside käitumist kliinikus ja arvestab sellega ning oskab sellele vastavalt oma lähenemist õigesti kohandada
- teab, kuidas kassidega ümber käia. Oluline on, et seda tuleb teha viisil, mis vähendab stressi selle suurendamise asemel, mis tähendab, et välditakse tugevaid surveabinõusid, kui need pole tingimata vajalikud.
- kasutab kassisõbralikkuse põhimõtteid kasside ja kassiomanike kohtlemise kõigis aspektides
- aitab kaasa kassidele parima ennetava tervishoiu võimaldamisele.
Kasside ja omanike jaoks pole miski halvem kui kliinikutöötajad, kes jätavad mulje (meelega või mitte), et nad ei ole kassidest huvitatud või ei mõista neid. Ja vastupidi, kui kliinikus valitseb kassisõbralik suhtumine, jätab see klientidele äärmiselt tugeva positiivse mulje.
Mõistlik lähenemisviis ja soov teha parimat kliinikusse saabuvate kasside heaks loob tausta, mille põhjal paljud (sageli väikesed) muudatused struktuuris, kohtlemises ja protseduurides annavad edasi tugevalt kassisõbraliku sõnumi.
See kehtib kogu tervishoiumeeskonna kohta – vastu võtva loomaarsti lähenemine on ülioluline, kuid esimene kontakt, mille omanik kliinikuga saab, on tavaliselt õe või administraatori kaudu ning kass peab võib-olla enne konsultatsiooniruumi minekut veetma aega ooteruumis. Kõikide töötajate hea suhtumise ja lähenemisviisi tagamine aitab omanikel ja kassidel end mugavalt tunda ning stressi minimeerida. Kassisõbralik eetos on seega oluline kõigile töötajatele.
Eri kassitõugude ja isiksusetüüpide lähedane tundmine ning oskus neid ära tunda ja nende põhijoontega kursis olla aitab klientidele oma arusaamist demonstreerida. Samuti teadlikkus, et mõnikord võivad klientidel olla omavahel tugevalt seotud kassid (nt paar suguluses olevaid isendeid mõnest sotsiaalsemast tõust, näiteks orientaalsed või aasia tõud), ja valmisolek kaaluda kliinikus selliste kasside korraga vastu võtmist, nii et hiljem lõhnaksid mõlemad sarnaselt, aitab vältida selliste kasside vahelisi pärastisi suhteprobleeme.
Kassiomanikke mõistev personal
Lisaks kasside tundmisele ja mõistmisele ning nende kui veterinaarpatsientide ainulaadsete vajaduste mõistmisele on oluline mõista ka kassiomanikke. Paljude omanike jaoks on kassi kliinikusse toomise protsess väga traumeeriv. Nad peavad kassi kinni püüdma, transpordipuuri lukustama,
Esimesed muljed
Õige suhtumine algab ammu enne seda, kui kass kliiniku välisuksest siseneb. Sageli on kliendile esmamulje jätja isik, kes vastab telefonile ja paneb kirja esmase visiidi aja. Selles algetapis saab palju ära teha, et aidata kliendil end vabalt tunda ja hoida visiidil stressitase hõlpsamalt madalal. Nii kliendile kui ka kassile avaldab väga positiivset mõju omanike nõustamine kassi kliinikusse toomise kõige sobivamate viiside ning neil rahulikuks ja lõdvestunuks jääda aitavate nippide kohta. Kass puutub kokku paljude stressitekitajatega, nagu näiteks:- võõras transpordipuur
- harjumatu autosõit
- võõrad lõhnad, vaatepildid ja helid sõidul ja kliinikus
- harjumatud inimesed ja loomad, kes mõlemad võivad tunduda väga ohtlikud
- võõraste inimeste poolt käsitlemine ja ülevaatamine võõras keskkonnas võimalik, et ka uuringuprotseduuride tegemine ja statsionaari võtmine.
- Transpordipuurid peaksid olema tugevad, põgenemiskindladja võimaldama nii kassile kui ka omanikule / kliiniku töötajatele hõlpsat juurdepääsu
- Ülalt avatavad plastkattega traatidest puurid ei võimalda kassil varjuda, sel juhul aitab teki asetamine üle puuri
- Eemaldatava ülaosaga plastpuurid on kasulikud puurist lahkuda mittesoovivate kasside ülevaatuseks
- Kui kasse on rohkem kui üks, transportige neid eraldi puurides, et vältida stressiolukorras tekkivat kaitseagressiooni (puure saab hoida koos, kui kassid on kodus sõbralikud)
- Ideaalis peaks kass pidama ranspordipuuri oma koduterritooriumi osaks, et see ei muutuks stressirohke teekonna signaaliks. Puuri kasutamine ühena kodus püsivalt kasutatavatest kassi magamis- /
- puhkekohtadest on ideaalne.
Kui see pole võimalik, on abi sellest, kui kass puuriga paar päeva enne kliinikut harjub. Kassi kodus transpordipuuris söötmine võib aidata luua positiivse seose kassi ja puuri vahel. - Puur peab lõhnama kassi jaoks tuttavalt ja rahustavalt. Paluge omanikul panna sinna riideid, mis lõhnavad kassi lemmikinimese järele, või mõne pehme tekstiili, mida kass on kasutanud. Lisaks võib kasside sünteetilise näoferomooni preparaadi olemasolul aidata selle pihustamine puuris kasutatavale pehmendusele või lihtsalt selle puurile pritsimine umbes 30 minutit enne kassi sissepanekut.
- Kassid peavad saama peitu pugeda – stressi võib aidata vähendada, kui transpordipuur kaetakse sõidu ajal kinni. See on hindamatuka ooteruumis ja kassi kliinikus ümber paigutamisel. Tunduvalt parem on kasutada niisugust katet koos hõlpsalt avatava puuriga, kui kasutada enamasti kinniste külgedega puuri, millel on ainult väike esiava.
- Asetage puur kindlalt auto esiistme tagusesse jalaruumi või kinnitage turvavöö abil rihmaga, et veenduda, et see on kindel ja ei liigu. Samuti on oluline jälgida, et puur oleks horisontaalselt ja mitte nurga all kinnitatud.
- Sõitke rahulikult ja proovige vältida valju müra ja muusikat. Rääkige kassiga vaikselt ja rahustavalt ning jääge rahulikuks.
- Võtke kaasa varumadrats õnnetusjuhtumite puhuks (transpordipuuris urineerimine või roojamine).
- Käsitsege puuri ettevaatlikult ja kindlalt. Näiteks tassimise ajal ärge kolksutage puuri vastu enda jalgu, vaid toetage puuri põhja alt.
kohta. Mõni klient võib eelistada ootamise
Kasside eestkõneleja
Nii kliinikule kui ka klientidele tuleb suureks kasuks, kui kliinikus on kasside eestkõneleja (inglise keeles „cat advocate“), kes võib olla katalüsaatoriks kogu kliiniku harimisel ja kõigi julgustamisel. Kõik seisneb kasside mõistmises, õigete tehnikate väljatöötamises ja enesekindluses. Kliinikud, kes on kasside eestkõneleja ametisse määranud, on avastanud, et sellest isikust saab teabe-, arutelu- ja nn kassi moodi mõtlemise juurutamise tulipunkt. Kõnealune inimene ei pea olema veterinaarkirurg – sageli sobivad sellesse rolli suurepäraselt õed või muud abitöötajad.Pidage tööl töötajaid, kes teavad, kuidas käituda kassidega ja nende juuresolekul
Olgu nad otseselt seotud kasside kohtlemise ja hooldamisega või mitte, on oluline, et kogu loomakliiniku tervishoiumeeskond mõistaks, kuidas kassidega ümber käia, nagu näiteks:
- kasside lõhnatundlikkuse teadvustamine – kassile võib olla ärevust tekitav töötaja tugev parfüümilõhn või liigne õhuvärskendajate kasutamine koos kliiniku tavapäraste lõhnadega. Ventileerige ruumid ja uhtuge desinfitseerimisvahendid hoolikalt maha vastavalt tootja juhistele. Kui vähegi võimalik, kasutage desinfitseerimisvahendeid, mis pole eriti tugeva lõhnaga.
- kasside helitundlikkuse teadvustamine – kasside kuulmine on palju teravam kui inimestel või koertel ja sellega tuleb arvestada.
- teadvustamine, et kassid asuvad väljaspool oma tavapärast territooriumi – kuigi paljud kassid tulevad tavapärasest keskkonnast välja viimisega märkimisväärselt hästi toime, peab märksa suurem osa neist seda väga suureks väljakutseks ja stressoriks. Suur abi on ka lihtsalt teadlik olemisest, et kass on tõenäoliselt stressis, ja asjakohasest reageerimisest (õrn, empaatiline lähenemine, kasside hoidmine teistest lemmikloomadest ja üksteisest eraldi).
- Võimaluse korral saab oote- ja konsultatsiooniruumides kasutada sünteetilise näoferomooni difuuserit või pihustit. See võib aidata vähendada kasside stressi, kuid ei asenda sobivaid vahendeid ja head suhtumist
Pidage tööl inimesi, kes oskavad kassidega ümber käia
Kasside õige kohtlemine on ülioluline. Kassid on üldiselt tundlikud tundmatute inimeste ja olukordade suhtes ning nende kehakeelest võib valesti aru saada. Sageli jäetakse nende agressiooni põhjuse selgitamisel kahe silma vahele hirm ja vaevumärgatavaid stressi või valu märke võib hõlpsasti tähelepanuta jätta.
Kasside hea kohtlemine, isegi lihtsaid võtteid rakendades, on ülioluline, kuid harva mõeldakse sellele piisavalt. See on kassisõbraliku kliiniku väga oluline aspekt. Arendage koos kõigi kliiniku töötajatega välja head kohtlemisvõtted
– leiate kiiresti, et mõned inimesed naudivad kassidega ümberkäimist ja on teistega võrreldes palju paremad: proovige kasutada inimeste loomulikke võimeid, kuid veenduge ka, et kõigil oleks võimalus õppida ja oma oskusi arendada.
Kasside kohtlemisel on kriitiline lähenemisviis „vähem on rohkem” – kassid reageerivad üldiselt hästi minimaalsetele surveabinõudele. Paljud kassid on hirmul, kuid kui neid pigem õrnalt rahustada kui tugevalt ohjeldada, aitab see vältida enamikul kassidel kaitseagressiooni teket. Turjavoldist (kaela taga asuvast lahtisest nahast) haaramist või kinnihoidmist tuleks kasutada ainult äärmusliku ohjeldamisabinõuna ning kasse ei tohi kunagi turjavoldist üles tõsta ega õhus hoida. Kassi kinnihaaramine ja kohe turjavoldi abiks võtmine või tugev ohjeldamine võib olla väga hirmutav ja kutsub sageli esile kaitseagressiooni.
- Lähenege kassile alati rahulikult. Ärge vaadake esmakordsel kokkupuutel kassile silmadesse (otsene ja eriti pikaajaline silmside tundub kassidele väga ähvardav) – vaadake temast mööda ja pilgutage aeglaselt. Enne kui proovite füüsiliselt kontakti saada, laske kassil reageeringu tempereerimiseks kõigepealt oma kätt nuusutada. Ideaalne on enne kassi kliinikupuurist või transpordipuurist väljatõstmist teda silitada ja kõnetada, kui kass seda lubab. Hõõruge kätega kassi enda feromoonikeskuseid (ninaselja ja preaurikulaarse piirkonna kohal). Siis paneb kass sageli oma pea teie kätele – see on klientidele väga muljetavaldav!
- Hoidke vajaduse korral rahulikuks ohjeldamiseks valmis pakse käterätikuid vms.
- Vajadus libedal pinnal liikuda võib olla üsna stressirohke. Abiks võib olla rätik või kummimatt, mis annab kassile midagi, millest kinni haarata. Ka laual olev mugav madrats võib julgustada kasse istuma või pikali heitma.
- Kasutage puuvillaseid tekstiile – sünteetiline materjal võib põhjustada elektrostaatilist mõju.
Kasside kohtlemine haiglakeskkonnas
Paljud kassid reageerivad hästi inimsuhtlusele. Kui töötajatele antakse aega patsientidega mängimiseks, (õrnaks, eriti peapiirkonnas) silitamiseks ja kammimiseks, vähendab see paljude haiglaravil viibivate kasside stressi. Erinevad kassid naudivad aga erinevaid asju; hinnake igaüht eraldi – mõned kassid eelistavad, et neid üksi jäetaks, seda tuleb mõista ja nad rahule jätta.
- Tegelege kassidega vaikselt ja õrnalt, kuid tundke ära, millal nad vajavad või tahavad, et neid üksi jäetaks.
- Proovige piirata haiglaravil olevate kassidega kokku puutuvate töötajate arvu ja vaadata keskkonda patsientide vaatenurgast, pidades eriti silmas nende tundlikku kuulmis- ja haistmismeelt.
- Kasside heaolu jaoks on väga olulised järjepidevus, etteaimatavus ja enese juhtpositsioonil oleku tunnetamine.
- Rahustavalt võib mõjuda haiglapalatis mängitav vaikne muusika.
- Äärmiselt oluline on vaikne piirkond väiksemate protseduuride jaoks, näiteks vereproovide võtmine, vererõhu mõõtmine ja anesteesia andmine. Enne mis tahes protseduuri alustamist laske kassil ruumiga harjuda. Selliseid protseduure ei tohiks teha teiste kasside juuresolekul.
- Koolitage kogu personali, et jõllitamine ja pealetükkiv või jäme kohtlemine võib olla enamiku kasside jaoks stressitekitav ja paljude jaoks väga kahjustav.
- Võimaluse korral eraldage külla tulnud omanikele eraldi ruum, et mitte häirida teisi kasse ning anda neile aega kohanemiseks ja suhtlemiseks.
- Jälgige hoolikalt iga kassi käitumist ja olge valmis probleemide ilmnemisel viivitamatuks muudatuste tegemiseks.
- Kui kliinikus lihtsalt kasse majutatakse, näiteks omanike puhkuse ajaks, tuleks seda teha ainult selleks ette nähtud kasside majutusruumides, mis on haiglaravil olevatest kassidest täiesti eraldatud, ning kus tuleb järgida rangeid hügieenireegleid, et vältida nakkusetekitajate edasikandumist. Kui maiuspalade söötmine ei põhjusta seoses raviga probleeme ja kass reageerib neile, kasutage neid haiglaga positiivse seose loomiseks.
AAFP / ISFM kasside sõbraliku kohtlemise juhised on suurepärane allikas kasside kohtlemise kohta lisateabe saamiseks ning kliinikud peaksid neid juhiseid järgima (saadaval ka JFMSi veebisaidil https: // journals.sagepub. com/page/jfm/collections/guidelines/ indeks).
Kliiniku ja klientide vaheline suhtlus
Kasspatsientidele tervikliku ravi osutamisel on ülioluline tõhus kliiniku ja klientide vaheline suhtlus. Muidugi on oluline, et suhtlus toimuks empaatiliselt ja mõistvalt ning klientidele antaks võimalus kaasa lüüa mõttevahetustes ja väljendada mis tahes muresid. See ei puuduta ainult kliinilisi uuringuid ja ravi, vaid kehtib kõigi kliendisuhtluse aspektide kohta. Näiteks tuleks kliente kohtumise broneerimisel rahustada, neile tuleks selgitada protseduure ja kliinikusse saabumisel eesootavat ja vajadusel anda nõu, kuidas kassi kõige paremini kliinikusse transportida. Omanikele küsimuste esitamiseks aega andmine on oluline ka hindamiseks, kui hästi nad on teie seletustest aru saanud.
Kliendisuhtluse olulised aspektid ja mõned võimalused selle tõhustamiseks on järgmised:
- võimalus suhelda otse kõigi või praktiliselt kõigi kliinikus käivate klientidega. Seda võib teha posti, e-posti, SMSi, sotsiaalmeedia või telefoni teel ning tehnikad võivad olla erinevad eri kliinikutes ja eri klientidega. Hädavajalik on mingigi suhtlusvorm patsientidele meeldetuletamiseks, millal saabub rutiinse profülaktilise ravi aeg (nt vaktsineerimismeeldetuletused, kirburavi meeldetuletused jne) ning ideaaljuhul peaks kliinik kasutama võimalust edasiseks proaktiivseks suhtluseks näiteks kliiniku uudiskirja või sotsiaalmeedia postituste kaudu. Kasutage asjakohast väljenduslaadi ja selgitage klientidele termineid – nende meditsiinilised ja veterinaarsed teadmised on väga erinevad.
- Kliendid peaksid olema teadlikud sellest, kes nende ja nende kassiga tegeleb. Soovitatav on, et ootesaalis (või kliiniku veebisaidil) kuvataks kõigi töötajate täielik ajakohastatud nimekiri koos töötaja rolliga (nt õde, hooldaja, registraator, loomaarst jne) ja nende fotod, et
- kliendid tunneksid töötajad hõlpsalt ära. Kui teil on kasside eestkõneleja, siis teatage sellest klientidele.
- On oluline, et iga kord, kui klientidega arutatakse uuringuid ja ravi, arutataks kliendiga avameelselt selle juhtumi korral sobivaid ja võimalikke eri valikuvariante. Kliendile tuleks välja pakkuda mõistlik hinnanguline maksumus ja vajadusel (ja kui kliendid seda taotlevad) esitada see lahti kirjutatult ja kirjalikult. Kui uuringud ja/või ravi ületavad esialgse hinnangulise maksumuse, tuleks kliente võimalikult kiiresti teavitada ning arvestatavaid valikuvõimalusi vajadusel täiendavalt arutada. Tehtud tööde eest tasumisel tuleks klientidele nende nõudmisel teha kättesaadavaks täielikult lahtikirjutatud arved.
- Väga väärtuslik põhimõte kliinikus rakendamiseks on see, et üks või mitu töötajat nimetatakse kasside eestkõnelejateks. See inimene või need inimesed ei pea tingimata olema veterinaararstid ja tõepoolest võib sellest rohkemgi abi olla, kui nad on õed, kuid need peaksid olema inimesed, kes on kasside ja nende omanike suhtes loomulikult empaatilised ning kes mõistavad hästi kasside käitumist ning seda, kuidas kasse kohelda ja neile läheneda. Kasside eestkõneleja(d) tuleks selgelt identifitseerida, et kliendid näeksid, kes nad on, ja kassikliente, kellel on kliinikus oma kassiga konkreetseid probleeme, võib julgustada eestkõnelejaga rääkima. Kasside eestkõnelejal võib paluda võtta ka vastutus kliinikus kassisõbralike standardite järgimise tagamise eest.
- Klientidelt tuleks küsida juba ennetavalt tagasisidet (nii positiivset kui ka negatiivset), kuid lisaks peaks kliinikus olema kehtestatud kirjalik poliitika, milles kirjeldatakse, kuidas kliendid saavad ametliku kaebuse esitada ja kuidas kliinik neid menetleb. Klientidele tuleks soovi korral teha kättesaadavaks kaebuste esitamise eeskirjad.
- On tungivalt soovitatav pakkuda konsultatsiooni käigus edastatud suulise teabe täiendamiseks asjakohaseid väljaprinditud materjale, kuna tõenäoliselt unustatakse oluline osa suulisest suhtlusest kiiresti. Lisaks tuleks oote-/vastuvõturuumis välja panna trükitud kliendiinfolehed ja kasutada neid ennetavalt tavaliste probleemide lahendamiseks. CFC kliendiinfolehed näitavad, kuidas kassidele anda ravimeid (nt tabletid, silmatilgad, nahale tilgutatavad ravimid jne), ning annavad soovitusi kasside veterinaarkliinikusse ja sealt tagasi transportimiseks. Väärtuslikud on ka nõuanded sobivatel, usaldusväärsetel ja täpsetel veebisaitidel, nagu näiteks Rahvusvahelise Kassihoolduse veebisaidil www.icatcare.org
Tervishoiuteenuse pakkumine väljaspool tööaega
Kuna mitte kõik kliinikud ei suuda pakkuda pidevat ööpäevaringset haiglaravil viibivate kasside hooldamist ega pakkuda ööpäevaringset hädaabiteenust, on oluline, et kliendid mõistaksid osutatava tervishoiuteenuse taset ja teaksid, mida teha hädaolukorras. Seetõttu:
- kliinikutel peaks olema poliitika kasside erakorralise ravi korraldamiseks väljaspool kliiniku tavapärast lahtiolekuaega. Klientidele tuleks anda selged juhised, kuidas saada oma kassile erakorralist abi. Sellist teavet võib edastada näiteks salvestatud sõnumi kaudu, mille klient saab, kui ta helistab kliinikusse väljaspool tavalist tööaega, või sel ajal telefonikõnedele vastamise eest vastutava eraisiku kaudu. Kliente ei tohiks jätta ebakindlusse selle osas, kuidas saada oma kassile vajaduse korral kiiret erakorralist abi.
- kasside puhul, kes jäävad kliinikusse ööseks või nädalavahetustel / riiklikel pühadel, kui kliinik tavaliselt pole avatud, tuleks kliente selgelt teavitada kohal olevate töötajate arvust ja tasemest sellistes olukordades ning kasside ülevaatamise sagedusest. Kuigi haiglaravil viibivate kasside pidev jälgimine väljaspool tavalist tööaega võib paljudes olukordades olla kättesaamatu, tuleks kliente alati teavitada osutatava hoolduse ja jälgimise tasemest. Ideaalis on see kirjaliku brošüüri vormis, mis võib kirjeldada ka muid kliiniku pakutavaid teenuseid.
Selgitage välja, kui kassisõbralik te olete
Kassidele lähenemises muutuste rakendamine võib kliinikus arenguhüppe tekitada ja te võite väga kiiresti märgata mõningaid ilmselgeid muutusi. Pidage siiski meeles, et ülioluline on vaadata asju ka omanike vaatevinklist ja veenduda, et kõik teie tehtud muudatused arvestaksid ka nende muresid ja arusaamu. Oluline on küsida omanikelt tagasisidet ja teavet. Seda saab teha kahel peamisel viisil.
- Esiteks on ülioluline, et klientidele antakse võimalus anda kliinikule tagasisidet (nii positiivset kui ka negatiivset) kliinikus saadud kogemuste kõigi aspektide kohta. Kliente tuleks julgustada seda tegema ning neile tuleks anda head võimalused tagasiside andmiseks (nt kliinikus kaartide täitmine, sõnumite postitamine veebisaidile jne). Klientidel peaks olema lubatud anda kas anonüümset või nimelist tagasisidet vastavalt oma valikule.
- Teiseks saab tagasisidet paluda nn kontrollostjate kaudu. Seda saab teha välise ettevõtte kaudu või paludes tuttavatel, kellel on kass, helistada ja broneerida kliinikusse anonüümselt (st keegi kliinikus ei tohiks teada, kes nad on) visiidiaeg ja anda seejärel tagasisidet pakutavate teenuste kvaliteedi kohta ning seisukoht selle kohta, kui kassisõbralik ja mõistev see kliinik on. Nii võib saada hindamatuid kliendi vaatenurgast saadud teadmisi, mida muul viisil hankida on keeruline või võimatu.
Töötajate kliinilised oskused, väljaõpe ja arendamine
Pidev erialane areng
Hea kliiniline tava ei peaks hõlmama mitte ainult teadmiste ajakohastamist, vaid neid tuleks ka kliiniku keskkonnas tõhusalt rakendada. Toiminguprotokolle ja raviskeeme tuleks muuta kaasaegseid parimaid tavasid silmas pidades.
Kliinikus heade ja kaasaegsete kliiniliste standardite tagamiseks on oluline, et kliinilised töötajad (veterinaararstid ja -tehnikud/-õed) osaleksid pidevas kutsealases arengus (CPD). Seda saab pakkuda mitmel erineval kujul, nagu näiteks:
- osalemine konverentsidel ja seminaridel
- veebiseminarid
- kaugõppekursused
- eraviisiline ajakirjade/artiklite jms lugemine.
Soovitatavad on järgmised põhimõtted:
- loomaarstid osalevad pidevas erialases enesetäiendamises vähemalt 35 tundi aastas. Sellest võib kuluda kuni 10 tundi omaette õppimisele/ uurimisele (ajakirjade, raamatute jms lugemine)
- õed/tehnikud kulutavad enesetäiendamisele vähemalt 15 tundi aastas ja eraviisiline/omaette õppimine võib moodustada sellest kuni 5 tundi
- märkimisväärne osa nii veterinaararstide kui ka õdede enesetäiendamisest peaks olema seotud kassidega, kuid selle täpne suurus peaks ligikaudu vastama nende kassidega töötamisele kuluva kliinilise aja osakaalule. Tuleks pidada ja jälgida kõigi kliiniku töötajate erialase enesetäiendamise arvestust.
Kliiniku raamatukogu ja teatmematerjalide kättesaadavus
- On oluline, et nii veterinaararstide kui ka õdede toetamiseks oleks kliinikus kättesaadav lai valik kaasaegseid (ajakohaseid) asjakohaseid teatmematerjale. Need peaksid hõlmama järgmist (loetelu ei ole ammendav):
- kaasaegsed väikeloomade ja kasside käsiraamatud
- kaasaegsed väikeloomade ja kasside alased ajakirjad.
ISFM koostab mitmesuguseid materjale, mis on kavandatud ja kirjutatud asjakohase ja abistavana loomaarstidele kliinilises praksises, sh ajakiri „Journal of Feline Medicine and Surgery“. Praksisena ISFMi liikmeks astumine võimaldab kuni 5 selle kliiniku veterinaararstile ligipääsu mainitud ajakirjale ja igakuistele veebiseminaridele. Õdede tasuta ISFMi liikmelisus annab juurdepääsu õendusajakirjale „Feline Focus“.
Hea kliiniline tava
Hea kliiniline tava ei peaks hõlmama mitte ainult teadmiste ajakohastamist, vaid neid tuleks ka kliinilises keskkonnas tõhusalt rakendada. Kliinilisi protokolle ja raviskeeme tuleks muuta kaasaegset parimat tava silmas pidades.
Oluline on see, et kliiniliste tulemuste hindamiseks ja võimalike paranduskohtade leidmiseks edendatakse mõnda pideva jälgimise vormi. Seega tuleks hea kliinilise tava rutiinseks osaks pidada kliinilise auditi vormi.
Veterinaararstidel ja õdedel peaksid olema regulaarsed võimalused kliiniliste tavade ülevaatamiseks ja kliiniliste tulemuste arutamiseks, et aidata tuvastada valdkondi, mis võivad tähelepanu vajada. See võib toimuda korrapäraste kliiniliste koosolekute vormis, mis hõlmavad „haigestumuse ja suremuse“ vooru, kus vaadatakse läbi juhtumid, kus on tekkinud ootamatud komplikatsioonid või ootamatult surmajuhtumid, et teha kindlaks, kas on vaja muuta kliiniku tegevuspõhimõtteid, et vältida probleeme tulevikus.
Kui kliinikus töötab vaid väike arv töötajaid, tuleks otsida võimalusi kliiniliste protokollide, protseduuride ja juhtumite arutamiseks erialakolleegidega väljaspool kliinikut ning seda soovitatakse kõigile kliinikutele, et aidata õppida teiste inimeste kogemustest – näiteks ISFMi liikmete arutelufoorum.
Kliiniku muutmine kassisõbralikuks
Mis tahes veterinaarkliiniku puhul tuleb hoolitseda kliiniku hoone asukoha, ligipääsetavuse ja üldstandardite eest. Üldpõhimõttena peab kliinik olema klientidele hõlpsasti juurdepääsetav ning eriti kasside jaoks peab see olema vaba liigsest mürast. Kliinik peaks olema hästi hooldatud ning
- olema heas dekoratiivses korras ja hea kliinilise puhtuse tasemega
- olema ilma häirivate lõhnadeta ja piisava ventilatsiooniga
- olema kogu ulatuses hea valgustusega
- kasutama piisavaid kaitsemeetmeid, et kassid ei pääseks põgenema.
Ooteruum on kliiniku värav
Ooteruum ja ooteruumi personal vastutavad kliiniku külastamise ajal kassidele ja klientidele nii esimese kui viimase mulje loomise eest. Hästi läbimõeldud kassisõbraliku personaliga ooteruum tagab kassile madala stressitasemega kliinikukülastuse ja tema omanikule positiivse kogemuse. Iga kliinik peab välja töötama oma olukorras praktilised ja kasutatavad meetmed, kuid tõeliselt kassisõbraliku ooteala loomisel on oluline arvestada kasside vajadustega ja seejärel hoolikalt kavandada parim viis nende rahuldamiseks.
Ooteruum peaks olema piisava suurusega ja seal peaks olema kliiniku tavapärasele koormusele vastav arv istekohti, see peaks olema puhas ning ilma liigse müra ja lõhnadeta. Üldine eesmärk peaks olema luua:
- kassi jaoks rahulik ja mitteähvardav keskkond, kus oodata, nii et ta ei oleks konsultatsiooniruumi jõudes hirmunud
- õhkkond, mis veenab kassiomanikke, et see on organisatsioon, kus töötavad neist ja nende kassidest hoolivad inimesed.
Kui kass algselt kliinikusse siseneb, proovib ta hinnata selle uue keskkonna ohutust. Ooteruum tuleks kujundada ja kasutada viisil, mis minimeerib kasside tunnetatavaid (nähtavaid, kuuldavaid, haistetavaid ja muid) ohte. Ideaalne (ligilähedane ainult kasside kliinikule) on kliinikus osalevate koerte ja kasside täielik eraldamine, kuid isegi siis, kliinikumi ruumid ei ole kaugeltki mitte ideaalsed, saab hoolika planeerimisega kasside heaks palju ära teha. Abiks võivad olla lihtsad asjad, nagu näiteks:
- ruum võib võimaldada luua täiesti eraldi ja spetsiaalselt ainult kassidele mõeldud ooteruumi
- kui eraldi ooteruum pole võimalik, eraldage ooteruum füüsiliselt kaheks erinevaks alaks koertele ja kassidele. Koerte ja kasside vahelise visuaalse kontakti kindlaks vältimiseks tuleks kasutada sobivaid seinu või tõkkeid ning tuleks võtta meetmeid, et vältida ooteruumis koerte haukumist või lärmakust (nt lärmakate koerte õue ootama panekuga).
- lisaks koerte ja kasside mingi vahendiga eraldamisele tuleb mõelda ka ooteruumi asukohale ja suurusele, samuti marsruudile, kuidas kassid sinna viiakse ja sealt ära tuuakse. Kassid peaksid ootealal viibides kohtama minimaalset inimeste ja loomade liikumist. Ainult kassidele mõeldud ooteruumi väärtus kannatab kõvasti, kui kassid peavad konsultatsiooniruumi pääsemiseks läbima mürarikka ala võimööduma otse koerte kõrvalt. Igasuguse koertega kohtumist aitab vältida eraldi ukseava kasside ooteruumist konsultatsiooniruumi.
- kui ooteruumi vaheseina tegemine pole võimalik, on alternatiivne abinõu reeglipärased kasside vastuvõtuajad mis on seatud eraldi koerte konsultatsiooniaegadest. See tähendab, et ooteruumi kasutaksid üksnes kas koerad või kassid. Siiski tuleks mõelda koertele, keda tuleb kliinikust välja lasta, kui kassid on ooteruumis, või kui peaks olema vaja mõnda koera sisse tuua, ning vältida otsest kontakti Muud kasside ooteruumiga seotud olulised kaalutlused on järgmised:
- vältige vastuvõtulaua paigutamist kitsale alale, kuna see soodustab kontakti koerte ja kasside vahel, kui kliendid on laua juures. Seda ohtu minimeerivad lai laud ja selle esine avar ruum.
- madala vastuvõtulaua või lauataguse laia riiuli olemasolu, kuhu kliendid saavad paigutada kassi transpordipuurid enamiku koerte peakõrgusest kõrgemale, kuna kassid tunnevad end põrandal haavatavamana
- vältige või vähendage konsultatsiooniruumidest ooteruumi jõudvat müra
- riputage üles selged teated, paludes koertega klientidel hoida koeri kassipuuridest eemal ja tugevdage sõnumit, paludes koeraga klientidel olla ootealal kasside suhtes hoolivad
- püüdke tagada, et kliendid ja kassid ei jääks liiga kauaks ooteruumi ootama
- mõnes kliinikus on piisavalt ruumi, et lubada kassiomanikel viia kassid otse konsultatsiooniruumi, ilma et nad peaksid üldse ooteruumis istuma. Lisaks, kui kas on teadaolevalt ooteruumis suures stressis või läheb ilmselgelt stressi, pange tekk üle transpordipuuri ja vaadake ta üle võimalikult kiiresti
- otsene visuaalne kontakt teiste kassidega võib olla samuti vägaähvardav ja stressi tekitav ning väike kasside ooteruum võib sundida kasse olema tipptundidel üksteise lähedal. Selle ületamise abinõud hõlmavad järgmist:
- kasside eraldamiseks istmete vahele väikeste vaheseinte püstitamine
- kasside transpordipuuride katmiseks puhaste tekkide või käterätikute pakkumine ja omanike julgustamine võtma selleks otstarbeks kaasa oma tekid/rätikud. Koerte ja kasside ootealade vahel peaks olema visuaalne tõke, isegi kui puurid on kaetud
- kõrgendatud kohtade, näiteks riiulite, pukkide või toolide tagamine kasside transpordipuuride paigutamiseks. Ideaalis peaksid need ulatuma põrandast umbes 1 m kõrgemale ja neil peaksid olema vaheseinad, et takistada kasside omavahelist visuaalset kontakti.
Lisaks ooteala füüsilisele kujundamisele ja kasutamisele on muud kassikliente rahustavad abinõud järgmised:
- registraatorid ja meditsiiniõed, kes mõistavad kasse ja oskavad anda häid põhinõuandeid kassiteemadel, sealhulgas üldine hooldus, söötmine, käitumine, ussid, kirbutõrje, kastreerimine, ennetav tervishoid jms, ning suunavad omanikud asjakohase usaldusväärse teabe allika, sealhulgas kassiteemaliste kohalike kontaktide juurde
- tõendid professionaalsete kassiorganisatsioonide (nt ISFM) liikmelisuse ja kassidega seotud kvalifikatsioonide või töötajate läbitud täienduskoolituste kohta
- pange üles eri kassitõugude pildid, klientide kasside fotod, sisekliiniku üksikasjad, reklaami, kasside alaste vestluste või teabeõhtute kuulutusi jms.
- andke klientidele sirvimiseks kassiajakirju ja asjakohast kassiteavet
- selles võiks sisalduda kasulikku teavet kasside kliinikusse ja kliinikust koju transportimise, kassidele ravimite andmise ja muu sellise kohta.
Konsultatsiooniruum
Eesmärk peaks olema turvalise, mittehirmutava konsultatsiooniala pakkumine, kus kasse saaks rahulikult ja tõhusalt uurida.
Kliinikus peaks olema vähemalt üks spetsiaalne konsultatsiooniruum, kuid ruumide arv peaks olema piisav kliiniku tavapärase koormusega tööks. Iga konsultatsiooniruum peaks olema:
- puhas ja hügieeniline ning piisava valguse ja ventilatsiooniga
- piisavalt ruumikas loomaarstile, kliendile (klientidele), kassile (kassidele) ja veterinaarõele, ilma väikeseks jäämata
- privaatsuse ja ohutuse tagamiseks (kasside põgenemise vältimiseks) täielikult suletav, eelistatavalt lukuga varustatud uksega, et tagada, et keegi eriti närvilise kassiga tegelemise ajal ruumi ei pääseks
- põranda ja lauaga, mis on valmistatud põhjalikku puhastamist ja desinfitseerimist võimaldavatest materjalidest. Roostevabast terasest läbivaatuspinnad on külmad, mürarikkad, peegeldavad ja libedad; neist probleemidest aitab üle saada kummimatt. Ka soojendatud lauaplaadid võivad olla kassile mugavad.
Lisaks:
- kui ruumil on välisaknaid, on hädavajalik, et neil oleksid kasside põgenemist takistavad turvaelemendid (nt neid ei saaks avada piisavalt laialt, et kass saaks põgeneda, neil oleks väliskülje ümber turvavärav jne).
- kliinikus peaks olema ruum, kus kasse saaks uurida ja mida saaks
- kasspatsientide vahepeal käte pesemise ja pindade desinfitseerimise võimaldamiseks peaksid ruumis olema käte pesemise ja pindade desinfitseerimise võimalused
- tagage läbivaatuslaua puhastamise ja hea ventilatsiooni abil, et kõik eelnevate patsientide jäetud hirmulõhnad saaksid kõrvaldatud
- purunevaid või ohtlikke esemeid tuleks hoida kappides
- ruum tuleks kavandada nii, et seal ei oleks väikseid auke ega tühimikke, kuhu kassil oleks lihtne pugeda kuid kust tema väljasaamine võib olla keeruline.
- lõõgastunuma õhkkonna loomisele võib võimalusel kaasa aidata kasside sünteetilise näoferomooni pihustite ja difuuserite kasutamine, ehkki ükski sünteetiliste kassiferomooni kogus ei asenda häid kohtlemismeetodeid
Konsultatsiooniruumi sisseseade
Oluline varustus, mis peaks konsultatsioonipiirkonnas kättesaadav olema, hõlmab järgmist:- kassidel kasutamiseks sobivad stetoskoobid (nt väikese diafragmaga stetoskoobid)
- kassidel kasutamiseks sobivate koonusotsikutega otoskoop, eri patsientidel kasutamise vahepeal korralikult puhastatud ja desinfitseeritud/steriliseeritud oftalmoskoop
- liiatstaskulamp ja käsiluup
- vaikne pügamismasin
- termomeeter – pehmed, elastse otsaga kiirtermomeetrid sobivad ideaalselt kassidele ning neid tuleks erinevatel patsientidel kasutamise vahel nõuetekohaselt puhastada, desinfitseerida ja õlitada.
- kaudne vererõhumonitor (eelistatavalt Doppler või HDO, mis on teadvusel olevate kasside puhul usaldusväärsemad)
- röntgenipiltide kuvamise vahend (vaatlusaparaat või digitaalsete röntgenipiltide ekraan)
- täpne ja õigesti kalibreeritud elektrooniline kaal, mis sobib kassidel kaalumiseks. Igal konsultatsioonil tuleb jälgida kõigi kasside kehakaalu ja kasside täpne kaalumine on oluline ka enne trankvillisaatorite või anesteetikumide manustamist.
Konsultatsiooniprotsess
Terviseloo koostamine
Terviselugu tuleks koostada võimalikult standardiseeritud vormis. Äärmiselt väärtuslik viis standardiseeritud andmete saamiseks kõigi patsientide kohta on terviseloo vormi kasutamine. Terviseloo ja/või terviseküsimustikud (näiteks käitumise, liikuvuse, rutiinse profülaktilise ravi ja üldise tervise kohta) võib anda omanikele, et nad täidaksid need võimalikult suures osas enne kassi kliinikusse toomist või enne konsultatsiooni ooteruumis oodates. Programm Cat Care for Life pakub palju kasulikke ressursse, näiteks tervise, keskkonna ja liikuvuse küsimustikud.- Täielik terviselugu peaks sisaldama ka toitumise hindamist – kassi toitumise, elustiili, söömisharjumuste jms hindamist, et näha, kas tuleks soovitada muudatusi.
- Kassi tervislikust seisundist täieliku pildi saamiseks on oluline mitte jätta tähelepanuta tema käitumist, keskkonda, milles kassi peetakse, ja kõiki selle keskkonna muutusi, et märgata võimalike probleeme juba varases staadiumis. Samuti on oluline meeles pidada, et paljud meditsiinilised ja käitumuslikud probleemid on omavahel seotud (nt rasvumine, artriit, idiopaatiline tsüstiit ja enese tühjendamiseks sobimatu asukoha valimine).
- Kui kassid on jõudnud küpsesse eluetappi (7+), suureneb märkimisväärselt osteoartriidi oht. Paljud osteoartriidi tunnused on kassidel vaevumärgatavad ja tavaliselt on neid parem hinnata klientidel kodus kui töötajatel kliinikukülastusel. Seetõttu on nende kasside puhul oluline kasutada liikuvuse kontrollnimekirja või -küsimustikku.
- Tuleb küsida parasjagu esineva kliinilise probleemiga seotud konkreetseid küsimusi, kuid seda ei tohiks teha üldise terviseloo arvelt, välja arvatud hädaolukordades.
- ärge kunagi kiirustage kassi läbi vaadates. Väikese lisaaja võtmine toob tohutult kasu ja see on klassikaline näide rahvatarkuse „tasa sõuad, kaugemale jõuad“ kehtimisest.
- püüdke alati lasta kassil transpordipuurist ise välja tulla. Avage puur
- ja pange see õrnalt lauale või põrandale (siis, kui ruumi väljapääsud on juba kindlalt suletud) ja laske kassil välja tulla (kui võimalik), sel ajal kui parasjagu omanikuga terviseloo üksikasju kogute.
- olge paindlik ja laske kassil valida. Tähtsaim on välja selgitada, mis muudab kassi lõdvestunumaks ja kohandada arstliku läbivaatuse kohta/asendit/moodust, et see sobiks konkreetsele kassile. Mõni kass on õnnelikum omaniku süles, teine põrandal. Mõni võib nautida aknast välja vaatamist, teised aga eelistavad jääda oma transpordipuuridesse istuma või isegi teki alla peitu. Proovige kohaneda konkreetse kassi eelistustega, olge leebe ja ärge kiirustage. Rääkige õrnalt ja püüdke suurem osa arstlikust läbivaatusest lõpule viia, ilma et kass saaks aru, et teete midagi enamat kui lihtsalt tema silitamine.
- kassiga tegelemisel võib aidata ja seda hõlbustada temaga põrandal istumine. See kehtib ka neuroloogiliste uuringute ja muu sarnase kohta.
- mõned kassid eelistavad lamada, teised aga seista – proovige teha võimalikult palju nii, et kass on oma eelistatud asendis
- kasutage kassisõbralikke põhimõtteid ja rakendage alati minimaalselt vajalikke surveabinõusid. Mis tahes vormis varjamatu ohjeldamine annab kassile ohusignaali.
- kui sellest abi on, jagage läbivaatus lühikesteks osadeks ja laske kassil vahepeal asendit muuta, ringi vaadata jne. Niipea kui kass rahutuks muutub, andke talle väike puhkus – kas või lühikegi, korraks silitamiseks või ümber ruumi või laua jalutamiseks
- Võimalusel vältige otsest silmsidet. Abi on sellest, kui suurem osa läbivaatusest toimub asendis, kus kass ei ole näoga teie poole. Kui on vaja otsest silmsidet, aitab aeglase pilgutamisega pingevaba pilk.
- vältige valju või järsku müra (sh helinad ja terav kingakontsade klõbin) ning eredaid tulesid, välja arvatud juhul, kui see on läbivaatuseks vajalik. Samuti olge teadlik enda poolt kasutatavatest helidest, näiteks „ššš“ kõlab kassile sisinana ja seda tuleks vältida. Rääkige kassiga rahulikult, aeglaselt ja vaikse rahustava tooniga. Vältige äkilisi liigutusi.
- pidage meeles, et vanemad kassid põevad sageli osteoartriiti, mis võib käsitsemise ebamugavaks või valulikuks muuta
- hüpertooniline või hüpertüreoidne kass võib tunda ärevust ja nõuda ettevaatlikumat lähenemist
- invasiivsemad uuringud tehke viimasena. Jätke kassi kehatemperatuuri mõõtmine (kui see on vajalik) ja tema suu avamine läbivaatuse lõppu, kui need talle tõenäoliselt stressi tekitavad.
- pöörake tähelepanu omanike hoiatustele, et kass võib hammustada või kriimustada. Ärge oodake, et omanikud kasse kinni hoiaksid ja pidage meeles, et kliinikus viibimise ajal on omaniku turvalisus teie vastutada.
- erandjuhtudel on mõned kassid nii kartlikud, et täielikku läbivaatust pole võimalik saavutada ka kõige kannatlikuma kohtlemise korral. Seda tuleb harva ette, kuid jäme kohtlemine koos tugevate surveabinõudega muudab asja ainult hullemaks, põhjustab kassile suurt stressi ja võib-olla ka raskendab tulevasi uuringuid. Sellistel juhtudel mõelge, kas tuleks kõne alla keemiline ohjeldamine, ja kui jah, siis tagage, et saaksite rahustite mõjumise ajal võimalikult palju teavet (ja vajaduse korral võtaksite proove).
- veenduge alati, et omanikud teavad ja mõistavad, mida te kassi uurimisel teete ja mida leidsite – kas tavalist või sellest erinevat –, et nad saaksid teist aru ja teeksid teiega koostöös kassi õige ravi- / juhtimisplaani otsustamisel.
Kassi kaalumine
Pediaatrilised või kassidele mõeldud täpsed elektroonilised kaalud peaksid olema hõlpsasti kättesaadavad ja ideaaljuhul paigutatud kõigisse konsultatsiooniruumidesse. Paljudes olukordades võib olla kasu kaaludest, mis võimaldavad kassi kaaluda puuris (puuri saab hiljem eraldi kaaluda, kui kass on ohutult mujale paigutatud). Ärge arvake, et kõik kassid kaaluvad ühtemoodi – täiskasvanud kassi keskmine kaaluvahemik on lai (tavaliselt 3–6 kg), kuid ka selles on erandeid ning eriti noored ja vanad kassid võivad kaaluda tunduvalt vähem. Kassid, kel on mis tahes haigusi, mis võivad olla seotud kaalukaotuse või halva isuga, või kassid, kes on ülekaalulised ja kes on kaalu piiraval dieedil, vajavad sõltuvalt haigusseisundist regulaarset jälgimist. Haiglaravil viibivaid kasse tuleks kaaluda iga päev ja ka siin on oluline kaaluda kasse enne teatud ravimite manustamist (täpse annustamise tagamiseks, eriti selliste ravimite puhul nagu trankvillisaatorid ja anesteetikumid). Terveid noori ja keskealisi kasse tuleks kaaluda igal kliinikukülastusel ja vähemalt 1–2 korda aastas. Igal visiidil tuleks arvutada kaalumuutuse protsent ja märkida üles suundumused (nt 0,3 kg kaotus 3,3 kg kaaluval kassil ei kõla kuigi palju, kuid kui see esitada 10%-lise kehakaalu langusena, võivad kliendid sellest paremini aru saada, võib-olla ka arvutada enda jaoks välja sellise languse inimliku ekvivalendi. Vanemaid kasse (12+) tuleks kaaluda vähemalt iga kuue kuu tagant.Kasspatsientide hospitaliseerimine
Hospitaliseerimise üldeesmärk on hoida kassi turvalises, puhtas ja vaikses keskkonnas, mis soodustab paranemist ja kus temaga saab tegeleda kassile ja töötajatele võimalikult vähe stressi tekitavalt.
Hospitaliseeritud kassid tunnevad end sageli haavatavana ja stressis olevana ning näitavad seda tihti oma liivakastis või voodipehmenduse all varjudes.
Kasside haiglasse vastuvõtmine
Enne kassi kliinikusse vastuvõtmist on kasulik võimalikult palju teavet üles kirjutada. Hindamatu teave hõlmab järgmist:
- mida kass tavaliselt sööb, sealhulgas kogus ja sagedus
- tavaliselt kasutatav kassiliiv ja liivakast
- kas kassile meeldib kammimine (millega ja kui sageli), silitamine või temaga mängimine
- muu asjakohane käitumuslik teave.
Kassi sissevõtmisel arvestage ka järgmist:
- kasside heaolu jaoks on oluline etteennustatav „normaalse lõhnaga“ keskkond. Soovitage omanikel jätta haiglasse midagi kassi kodu järele lõhnavat (nt riided, tekk või madrats, mida kass sageli kasutab). Vajadusel selgitage, kui seda ei ole võimalik tagastada, kuid teadvustage omanikule sellest saadavat kasu
- ärge jätke äsja vastuvõetud kasse ootama põranda tasapinnale avatud või inimeste/loomade elava liikumisega kohtades, koerte läheduses või vastamisi teiste kassidega.
- kui kassi ei saa kohe palatisse viia, katke puur kinni ja veenduge, et see oleks vaikses, turvalises ja põrandast kõrgemale tõstetud asendis.
Kasside statsionaari kavandamine
Ainult kassidele mõeldud statsionaar
Haukuvate koerte kohal või kõrval olemine ei soodusta kasspatsientide lõõgastumist! Kindlalt tuleks eelistada koer- ja kasspatsientide täiesti eraldi paigutamist. Seetõttu tuleks kasside statsionaar koerte statsionaarist tugevate seintega füüsiliselt eraldada ning ohutuse ja turvalisuse tagamiseks peaks see olema täielikult suletav. Statsionaar peaks olema rahulik ja vaikne ning asuma mürast (nt pesumasinad jne) eemal. Sellel peaks olema kasspatsientide jaoks sobiv valgustus, ventilatsioon ja temperatuuri regulatsioon.Ühine statsionaar
Kui väikeses kliinikus tuleb koeri ja kasse tingimata koos majutada, võib sünteetilise koeri rahustava feromooni kasutamine aidata haiglaravil viibivaid koeri rahustada, millel võib olla sekundaarne kasulik mõju kassidele. Kui see on teostatav, korraldage ajakava, mis võimaldab eri liikide vastuvõtmist rutiinseteks toiminguteks ja uuringuteks erinevatel kellaaegadel või päevadel. Koerte, teiste kasside või mürtsuvate või metalsete seadmete müra tuleks statsionaarist võimalikult kaugele jätta. Kui kliinikus on lärmakas kass, tuleks teda ideaalis hoida eraldi, et teised kassid teda ei kuuleks. Samamoodi ei tohiks protseduuride või uuringute ajal teised kassid neid näha ega kuulda.Statsionaari asukoht ja kasside nähtavus
Statsionaar peaks asuma hõlpsasti ligipääsetavas kohas, kuhu pääsemiseks ei ole vaja kassi viia läbi rahvarohkete mürarikaste alade. Siiski peab see olema piisavalt lähedal teistele aladele, et tagada kasside sagedane jälgimine ja vältida nende unarusse jätmist. Asetage kassid võimalikult kaugele välisustest, roostevabast terasest kraanikaussidest, telefonidest ja muudest mürarikastest rahvarohketest kohtadest. Ujedad, hirmunud või väga haiged kassid vajavad üldiselt rohkem vaikust, kuid jälgimine peab siiski olema otsene. Ustes ja vaheseintes kaalutletult klaaspaneelide kasutamine või isegi klaasseina olemasolu võib märkimisväärselt suurendada võimet kasse hõlpsalt jälgida, ilma pealetükkivana mõjumiseta.Statsionaari suurus, temperatuur ja ventilatsioon
Statsionaari suurus on oluline, sõltumata puuride arvust selles. Ruum peab olema piisavalt lai, et kasse puuridesse panna ja neist välja võtta, ilma et neid tuleks hoida otse mõne teise patsiendi ees. Kui statsionaar ei asu protseduuride ruumi kõrval, võib vaja minna ruumi laua jaoks, kus saaks kasse läbi vaadata, ilma et nad peaksid olema otse teiste haiglaravil olevate patsientide ees. Personalil peab olema ruumi töötamiseks ja kasside jälgimiseks, ilma et nad peaksid olema puuride vahetus läheduses. Statsionaari õhutemperatuur peaks olema reguleeritav (soojendatav või jahutatav), nii et keskkonna temperatuur oleks umbes 18–23 ° C. Samuti on oluline piisav ventilatsioon ja suhteline õhuniiskus peaks olema umbes 35 %.Puurid, puuride kujundus ja suurus
Statsionaaris peaks olema kliiniku normaalse töökoormusega sobiv piisav arv puure (mis on piisava suurusega). Puhastamise ja desinfitseerimise hõlbustamiseks peaksid need olema valmistatud tugevast, mitteläbilaskvast materjalist ja olema põgenemiskindlad. Põrand, millel kass puhkab, peab olema kindel/stabiilne.- Tavaliselt kasutatakse roostevaba terast, kuid see võib soojuse kassist eemale juhtida, olla üsna mürarikas ja peegeldused võivad mõnele kassile stressi tekitada. Valgest klaaskiust puurid pakuvad kassidele rohkem mugavust, on vaiksemad ja soojemad ning kui need on korralikult viimistletud, on neid sama lihtne puhastada.
- Puuri esiosa peab olema lihtsasti puhastav, võimaldama küllaldast jälgimist ja vältima põgenemist või vigastusi. Karastatud klaasist uks võimaldab väga head nähtavust, vähendab õhus leviva nakkuse leviku ohtu ja vähendab patsiendi võimalusi pista käpad trellide vahelt läbi ja avada uks või tekitada enesele vigastusi.
- Kui kasutatakse traatvõrgust puuri esiosa, mõelge läbi selle tihedus – liiga tihe võrk võib vähendada nähtavust, kuid liiga suurtesse võrgusilmadesse võivad väikeste kassipoegade pead kinni jääda. Võib vaja minna erineva suurusega võrgusilmaga puure.
- Väga väärtuslikud uste sulgemisel tekkiva müra vähendajad on metallpuuride ustele paigaldatavad kummist või plastist stopperid.
- Puuride asetus peaks vältima otsest visuaalset kontakti patsientide vahel ja nakkusohtlike osakeste aerosoolide leviku ohtu. Ideaalisei tohiks puurid üksteisega kokku puutuda (nt 90 ° nurga all) ega olla esipooltega vastakuti.
- Kui puurid asuvad vastakuti (otse või nurga all), peab puuride lähimate osade vahel olema vähemalt 2 m vahemaa või puuride vahel läbipaistmatu tõke (nt kardin).
- Kui ruum võimaldab, võib üldpalatis liiga suurde stressi sattuda võivate patsientide hospitaliseerimist muuta paindlikumaks mobiilsete puuride olemasolu.
- Ideaalis peaksid madalaimad puurid asuma personalile ohutul kõrgusel (umbes 90–100 cm põrandast kõrgemal), nii et kassid oleksid täielikult nähtavad ja hõlpsasti kättesaadavad.
- Kui puure on kaks rida, peaks alumine tasand algama maast vähemalt20 cm kõrgemalt. Kassid eelistavad mitte olla põranda tasapinnal.
- Liiga kõrged või liiga sügavad puurid võivad samuti takistada tõhusat jälgimist ja kujutavad endast töötajatele ohutusriski, kuna kasse on puuri tagaosast keerulisem (ja stressirohkem) kätte saada ning selliseid puure on ka raske korralikult puhastada.
Puuride sisustamine
Haiglaravil viibivad kassid tunnevad end sageli haavatavana ja stressis. Sageli võivad väikesed muudatused muuta haiglapuuri palju vastuvõetavamaks.- Kassid naudivad kõrgel kohal olemist ja eelistavad sageli oma puuris riiulil või kõrgendusel lebada. Riiul võib olla väga kasulik kasside jaoks, kes on hospitaliseeritud kauem kui ööpäeva. Mõnedes puurides on sisseehitatud riiulid, mis sobivad suurepäraselt pikaajaliste patsientide jaoks, kuid abiks on isegi ülespidi pööratud ühekordselt kasutatav pappkarp, mille sees või peal kass saab istuda. Kui puur on piisava suurusega, on teine alternatiiv puuris olev kassi transpordipuur (avatuna või uks eest ära võetud).
- Statsionaaris võib olla erineva suurusega puure nii pika- kui ka lühiajaliselt viibivatele patsientidele. Väiksem puur võib olla vastuvõetav päevapatsientidele, kuid vähemalt peaks seal olema piisavalt ruumi liivakastile, madratsile ning eraldi toidu- ja veekausid. Paljud päevaravi patsiendid võetakse sisse väiksemate protseduuride jaoks, näiteks neutraliseerimine või hambaravi, ning kuigi nad ei pruugi kaua puuris olla, peab neil olema piisavalt ruumi kaela täielikuks väljasirutamiseks, et võimaldada ohutut anesteesiast taastumist. Kassidel, kes on hospitaliseeritud kauem kui ööpäeva, peaks olema suurem ruum, mis võimaldaks teatud määral vaba liikumist.
- ISFM soovitab kassipuuri minimaalseks sisemiseks suuruseks (laius x sügavus x kõrgus cm):
- päevaravi patsiendid ja kuni ööpäevaks jäävad patsiendid: 3600 cm2 põrandapinda (nt 60×60) x 55cm
- Kauemaks kui ööpäevaks jääjad: 6300 cm2 põrandapinda (nt 90×70) x 55cm (minimaalselt)
- Kõigil kasspatsientidel tuleks kasutada mugavat sooja hügieenilist pehmet asemepehmendust, et pakkuda kassile pehmet pinda. Võib kasutada käterätikuid ja tekke, kuid need imavad niiskust ja seetõttu tuleb need määrdumisel kiiresti ära vahetada. Ei piisa vanadest ajalehtedest! Puuris peaks olema piisavalt allapanu kogu põhja katmiseks, eriti kui puurid on valmistatud roostevabast terasest.
- Paljudele kassidele meeldib haiglaravil olles peitu pugeda. Abi on selliste materjalide pakkumisest, mis võimaldavad neil end turvaliselt ja osaliselt peita, ilma vajaduseta varjuda asemepehmenduse alla. Peidukohtade pakkumiseks on palju viise, näiteks ühekordselt kasutatav pappkarp, kaubanduslikud nn iglu tüüpi asemed või koti tüüpi asemed.
- Kui patsiendi ohjeldamiseks kasutatakse käterätikut, on kasulik seda hoida puuris nii, et see võtaks külge kassi enda lõhna. Mõni omaniku pehme asi või riideese võib aidata kassi tuttava lõhnaga rahustada.
- Puur peaks olema piisavalt suur, et mahutada mõistliku suurusega liivakasti, ja kliinikus peaks olema kasside individuaalsetele eelistustele vastavaid erinevaid kassiliivasid. Mõned kassid eelistavad privaatsust ja võivad eelistada kaetud liivakasti või külili keeratud pappkarbi sees olevat liivakasti.
- Olemas peaks olema mitteabsorbeeriv kassiliiv (nt kaubanduses kasutatavad mitteimavad graanulid või puhas akvaariumikruus), mida on vaja vajaduse korral vabalt püütavate uriiniproovide kogumise hõlbustamiseks.
- Mõne patsiendi jaoks võib olla ülioluline kehatemperatuuri hoidmine ja sellekski peaks olema vahendeid. Puurides võib olla ideaalne põrandaküte, kuid töötavad ka pehmendusega kaetud soojenduskotid (hoolitsedes selle eest, et liikumisvõimetud kassid ennast ei põletaks). Kasulikud on mikrolaineahjus soojendatavad – kassivoodid ja nisukotid, kuid tuleb jälgida, et need poleks liiga kuumad (põhjustades põletusi). Alternatiiviks on veega soojenduskotid. NB! Jahtumisel hakkavad need kassi soojust neelama.
- Toidu- ja veekausid ning liivakastid tuleks puuris asetada üksteisest võimalikult kaugele. Abi on liivakasti asetamisest ühte nurka ja toidu- / veekausside paigutamisest diagonaalselt vastasnurkadesse. Kui ka toitu ja vett saab eraldada, on see ideaalne.
- Toidu- ja veekausid peaksid olema madalad (et kassi vurrud söömise/ joomise ajal nende külgi ei puudutaks) ja need ei tohi olla plastist (kuna see võib võtta ebameeldiva rikutud lõhna). Ideaalsed on madalad keraamilised nõud.
- Kauemaks kui ööpäevaks hospitaliseeritud mänguhimulistele kassidele (eriti noortele kassidele ja kassipoegadele) tuleks puuri anda ühekordselt kasutatavaid või kergesti puhastatavaid / desinfitseeritavaid mänguasju.
- Mõnes olukorras, kus kass kliinikus stressi satub ja puuris on juba saadaval muid abinõusid, võib aidata stressi leevendada puuri esiosa katmine (või puuri esiosa osaline katmine) käterätiku või tekiga). Kui see on tehtud, on oluline võtta lisameetmeid kassi nõuetekohase kontrollimise tagamiseks ning see sobib harva (kui üldse kunagi) patsientide jaoks, kes vajavad intensiivset jälgimist. Siiski tuleks puuris pakkuda varjumisvõimalusi.
Täiendavad kaalutlused kasside statsionaari kohta
- Kasside statsionaaris peaksid olema vahendid käte pesemiseks ja desinfitseerimiseks.
- Kliiniku statsionaarses piirkonnas peavad olema tingimused kausside ja liivakastide pesemiseks ja desinfitseerimiseks. Liivakastide jaoks peaksid olema eraldi pesemis- / desinfitseerimislahendused.
- Toiduainete hoidmise ja toidu valmistamise ala peab olema eraldatud pesemis- ja desinfitseerimisruumidest, mida kasutatakse toidunõude, veekausside, liivakastide jms jaoks. See on oluline nakkusetekitajatega ristsaastumise vältimiseks.
- Saadaval peaks olema mitmesuguseid kassidele sobivaid toite, võimalus valmistada värskeid toite, ning sobivad külmkapis hoidmise võimalused.
- Kliinikusiseseks transportimiseks peaks kassidel olema individuaalne üksnes neile määratud transpordipuur. See võib olla kassi enda või kliiniku transpordipuur, kuid seda ei tohiks kunagi mõne muu kassi jaoks kasutada, ilma et seda oleks põhjalikult puhastatud ja desinfitseeritud.
Statsionaaris olevate kasside tuvastamine ja jälgimine
- Kõik kassid peaksid olema statsionaaris viibimise ajal positiivselt tuvastatavad näiteks nt ühekordsete kaelarihmade ning selgelt märgistatud haiglapuuride ja transpordipuuride abil.
- Kõigi hospitaliseeritud kasside kohta tuleks täita üksikasjalikud haigla päevalehed (tabelid/diagrammid) initsiaalide ja kellaaegadega varustatud sissekannetega. Need peaksid hõlmama sissekandeid valu, käitumise ja stressi hindamise kohta. Sissekanded peaksid hõlmama järgmist (loetelu ei ole ammendav):
- elutähtsad näitajad (sh kehakaal)
- saadud ravi
- toit ja vesi (millal pakutud, kui palju tarbitud)
- roojamine (aeg, summa, kvaliteedimarkerid)
- urineerimine
- kliinilised leiud
- käitumine ja sotsiaalne käitumine
- valu hindamine
- stressi hindamine
- IV-vedelikuravi jms.
- Kirjas peaksid olema selged juhised loomaarstilt, kui sageli tuleks erinevaid parameetreid monitoorida ja millal tuleks ravimeid anda (koos annuse ja manustamisviisiga).
- Vajalik võib olla eraldi ravimiplaan, eriti kasside puhul, kes vajavad mitut ravimit.
- Haiglaravil viibivaid kasse tuleks sageli kontrollida ja omanikke tuleb(soovitavalt kirjalikult) teavitada haiglaravil viibivate kasside ööpäevase (ja tööajavälise) hoolduse tasemest.
- Ideaalis tuleks registreerida ka kvalifitseeritud veterinaararsti poolt minimaalselt tehtavad igapäevased uuringud iga statsionaarse patsiendi kogu haiglaravi perioodi jooksul.
Lisavarustus haiglaravil viibivate kasside jaoks
- Statsionaaris peaksid olema haiglaravil viibivatele kassidele lisahapniku manustamise võimalused.
- Siin peaksid olema võimalused haiglaravil viibivate kasside vannitamiseks, kuivatamiseks ja kammimiseks.
- Saadaval peaks olema hulk veenisiseseid vedelikke (sealhulgas kolloidid ja kristalloidid) koos sobivate kassisuuruses kateetrite ja manustamiskomplektidega. Kassid dehüdreeruvad kergesti ja intravenoosseid vedelikke ei tohiks kunagi jätta vajaduse korral manustamata. Ent vedelikuliia vältimiseks tuleb siiski olla ettevaatlik, eriti kassidega, kellel on kahjustatud südamefunktsioon või äge neeruhaigus. Manustatava vedeliku kogust peaks olema võimalik reguleerida, ideaaljuhul infusioonipumpade või süstlapumpade abil või potentsiaalselt ka mahupiirajate, näiteks bürettide abil. Süstla- ja vedelikupumpasid saab kasutada ka ravimite püsiva kiirusega infusiooniks.
- Kui veenisisest liini on vaja säilitada üle paari päeva, kuluvad ära pikaajaliselt kasutatavad, pikad veenisisesed kateetrid, mis asetatakse suurde sapenoonsesse veeni või kägiveeni.
Nakkushaiguste tõrje ja isoleerimisvõimalused
Nakkushaigused on kasside hulgas levinud ning stressi korral võivad nad veelgi tõenäolisemalt nakkusetekitajaid levitada.
- Ruumide, puuride, allapanu ja sisseseade jaoks peaksid olema koostatud täpsed puhastus- ja desinfitseerimisprotokollid, mis tagavad ristsaastumise ohu minimeerimise.
- Kasside statsionaari tuleks iga päev puhastada ja desinfitseerida. Samas on pikemalt haiglas viibivatele kassidele kasulik, kui nende ümber on tuttavad lõhnad. Seega, kui voodipesu pole määrdunud, jätke see kassile puuri.
- Kasside haiglapuure tuleb patsientide vahepeal põhjalikult puhastada ja desinfitseerida, unustamata seejuures roostevabast terasest uksetrelle.
- Toidu- ja veekausse tuleb kasutamise vahepeal puhastada ja desinfitseerida.
- Seadmeid (kaalusid, termomeetreid, otoskoope, tööpindu jms) tuleb patsientide vahepeal põhjalikult puhastada ja desinfitseerida.
- Transpordipuure ja põhjapehmendusi tuleb patsientide vahel põhjalikult puhastada ja desinfitseerida.
- Desinfitseerimisvahendid tuleks valida sellised, mis sobivad kassideümbruses kasutamiseks (nt fenoolivabad vahendid).
- Nakkusohtlike kasside eraldamiseks või zoonootiliste haigustega kasside hooldamiseks peaks olema eraldi isolatsioonipalat. Ülejäänud kliiniku ristsaastumise vältimiseks peaks see olema eraldiseisev, eelistatavalt eraldi sissepääsuga. Selline palat eeldab intensiivset põetamist ja peab olema teistele ruumidele piisavalt lähedal, et saaks kasse tähelepanelikult jälgida. Hea nähtavuse tagamiseks võib piisata isegi ühest või kahest puurist väikeses klaasuksega ruumis.
- Ideaalis peaksid isolatsiooniruumis olema võimalused pesemiseks ja desinfitseerimiseks ning seadmed ja puhastusvahendid peaksid jääma isolatsiooniruumi.
- Isolatsiooniruumi ette tuleks asetada jalavann sobiva desinfitseerimisvahendiga ja kasutada sobivat kaitseriietust, näiteks ühekordselt kasutatavat põlle või kaitseülikonda, kindaid, näomaske ja jalanõukatteid.
- Ideaalis tuleks isolatsiooniruumi jaoks kasutada aktiivset (alarõhuga) ventilatsioonisüsteemi.
- Tuleks kehtestada ranged hügieeniprotokollid, mida kõik järgivad.Isolatsioonipiirkonda sisenevate töötajate arv peaks olema rangelt piiratud ja ideaaljuhul tuleks määrata üks isik isolatsioonipatsientide põetamiseks, et nad saaksid piisavalt hooldust.
- Kui spetsiaalset isolatsiooniruumi ei ole, võib vajadusel püstitada eraldi alale teisaldatava puuri (koos sobivate desinfitseerimisvõimalustega).
Haiglaravil olevate patsientide toitlustamine
Haiglaravil viibivad ja haiged kassid on tõenäoliselt anorektilised valu, stressi, iivelduse või dehüdratsiooni tõttu ning alatoitumus võib olla oluliseks haigestumuse ja suremuse põhjustajaks.
- Kasse tuleks iga päev kaaluda ja nende keha ja lihaste seisundit tuleks hinnata vähemalt 2–3 korda nädalas.
- Arvutage välja iga kassi kalorivajadus ja jälgige tema toidutarbimist.
- Võimaluse korral pakkuge söögiks seda, mida kass tavaliselt kodus esimese valikuna sööb.
- Haiglaravil olevate kasside puhul peab toit olema toitev ja maitsev – kõrge valgusisalduse ja rasvasisaldusega dieedid (vt Royal Canini dieedivalikut) on tavaliselt maitsvamad, nagu ka kehatemperatuurini soojendatud märjad (konserv- või kotikesetoidud).
- Hinnake kõiki puuduva isuga kasse süsteemse haiguse, valu, dehüdratsiooni ja iivelduse suhtes ning ravige neid enne toidu tutvustamist piisavalt, et vältida toidu tõrjumise väljakujunemist.
- Vähendage keskkonnastressoreid (nt koerad, müra, lõhnad).
- Tagage, et toit oleks asetatud liivakastist eemale ja võimaluse korral ka veest eemale.
- Ahvatlege kasse sööma hakkama, toites neid käest, pakkudes väikeses koguses väga maitsvat toitu. Veetke kassidega aega, julgustades neid sööma.
- Pakkuge väikesi sagedasi söögikordi, toidunõud vahepeal eemaldades (nt tunni aja pärast).
- Andke valida kahe toidu vahel – üle selle läheb juba keeruliseks – või proovige hiljem mõne teise toiduga.
- Pakkuge ka kuiva toitu, kuna mõned kassid eelistavad seda.
- Kui toiduvalikuga manipuleerimine ebaõnnestub, võib sobivusel proovida söögiisu stimuleerivaid aineid (nt tsüproheptadiin, mirtasapiin).
- Vältige süstlaga söötmist, kuna see võib tõenäoliselt põhjustada või süvendada söömise vältimist ja põhjustada aspiratsioonipneumooniat.
- Patsientide puhul, kes jäävad isutuks või kellel on püsivalt madal kaloritarbimus rohkem kui 3–5 päeva, ja kassidel, kes on olnud anorektilised vähemalt 3 päeva tuleks tugevalt kaaluda enteraalset assisteeritud toitmist (sondi kaudu toitmist). Lühiajaliseks toitumiseks on väga kasulik sööta nasoösofageaalsondi kaudu, kasutades selleks spetsiaalselt koostatud vedelaid toidusegusid. Pikaajalise toe jaoks on aga väärtuslikud ösofagostoomia või gastrostoomia sondid, mis võimaldavad kasutada laiemat toiduseguvalikut, sealhulgas blenderdatud toitudest koosnevat toiduvalikut).
Operatsioonituba ja anesteesia
Kliinikus peaks olema spetsiaalne operatsioonituba steriilsete kirurgiliste protseduuride jaoks. Ideaalis tuleks kasse narkoosi alla panna ja opereerida eraldi ruumis.
Operatsioonitoas peaksid olema:
- kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad pinnad ja operatsioonilaud
- üksnes kirurgiliste protseduuride (± radiograafia) jaoks vajalik sisseseade. Seda ei tohiks kasutada muude seadmete / materjalide hoidmiseks.
- hea valgustus lambi/lampidega operatsioonikoha valgustamiseks
- käte küürimise võimalused, mis asuvad eraldi kõigist palatite kätepesuvõimalustest ja ideaaljuhul väljaspool operatsiooniruumi
- vahendid röntgenipiltide kuvamiseks
- Operatsiooniruum ei tohiks olla kasutav muuks otstarbeks kui steriilsete kirurgiliste protseduuride tegemiseks. Ruumis peaks olema nõuetekohane varustus anesteesia esilekutsumiseks ja kasspatsientidele (sealhulgas kassipoegade ja mitmesuguste haigustega kassidele) ohutus vahemikus hoidmiseks. Veterinaararsti ülesanne on tagada, et anesteesia riskid oleksid miinimumini viidud õigete anesteetikumide ja analgeetikumide kasutamise abil. Sobivad seadmed peaksid hõlmama järgmist:
- seadmed hapniku manustamiseks
- elustamisseadmed
- valik sobiva suurusega, mansetiga ja ilma mansetita endotrahheaalseid torusid. Hingetoru kahjustuste vältimiseks on eelistatavad ilma mansetita torud, välja arvatud juhul, kui protseduuril on suur aspiratsiooni oht (nt hambaravi).
- silikoonist endotrahheaaltorusid eelistatakse punasest kummist torudele, kuna need ärritavad kõri vähem
- kassisuuruses larüngoskoop ja lokaalanesteetikum, mis sobib kõri tuimastamiseks enne intubatsiooni
- temperatuurkompenseeritud aurusti, kui kasutatakse lenduvaid anesteetikume
- inhaleeritavate anesteetikumide kasutamisel on vaja kasside jaoks sobivaid anesteesiasüsteeme, näiteks T-kujuline süsteem ja mitmesuguseid kassisuuruses näomaske
- võimalus soojendada patsiente nende kehatemperatuuri säilitamiseks. Selleks sobivad suurepäraselt sooja õhu tekid (nt Bair Huggers™, www.arizant.com). Soodsam alternatiiv on mikrolaineahjus soojendatavad soojapadjad (nt SnugglesafeTM Microwaveable Heat Pads)
- tagage, et IV vedelikke vajadusel nõuetekohaselt soojendataks
- kui kassid on narkoosis, on hädavajalik, et väljaõppinud töötaja jälgiks nende elutähtsaid parameetreid ning regulaarselt kasutataks ja täidetaks anesteesiakaarte. Märkida tuleks järgmised andmed:
- kuupäev, kaasatud töötajad, protseduur, kestus
- patsiendi andmed (ID, kaal)
- induktsiooni- ja säilitamisravimid ning nende annused.
- elutähtsate näitajate regulaarne registreerimine anesteesiakaartidel peaks hõlmama järgmist:
- kehatemperatuur
- hingamissagedus
- südame löögisagedus, mõõdetult stetoskoobi, ösofageaalse stetoskoobi või EKG-ga
- perifeerse pulsi kvaliteet ja sagedus
- impulssoksümeetria (kassidele sobiva suurusega anduri abil)
- vererõhk. Kuigi narkoosis kasside jaoks sobivad ostsillomeetrilised seadmed, on need teadvusel olevate kasside puhul ebatäpsed. Doppler- või HDO seadmed on täpsed ja sobivad nii teadvusel olevatele kui narkoosis kassidele. Manseti laius peaks olema umbes 30 % jäseme ümbermõõdust, enamiku täiskasvanud kasside puhul tavaliselt umbes 2,5 cm
- ideaaljuhul kapnograafia
- kõik tüsistused
Anesteesiajärgses taastumisfaasis peaksid kassi nõuetekohaselt jälgima sobiva väljaõppega töötajad.
Kirurgiline varustus
- klientide põhjalik harimine, et hamba- ja suuhoolduse olulisust tunnistataks
- põhjalik suu ülevaatus iga arstliku läbivaatuse osana
- hammaste täielik läbiuurimine narkoosi all, kui see on näidustatud (nt kui tavapärase teadliku hindamise käigus tuvastatakse kõrvalekaldeid)
- võimalused hambaröntgeni tegemiseks (ideaaljuhul peaks see hõlmama intraoraalseid digitaalseid röntgenipilte)
- Kasside kohta tuleks pidada nõuetekohast hambaravikaarti ja hambakaarti. Seadmeid tuleks hästi hooldada ja täpsuse kontrollimiseks tuleks aeg-ajalt läbi viia kvaliteedikontrolli. Paljud kassid kannatavad hambahaiguste käes ning on hädavajalik, et oleksolemas sobivad hambaraviseadmed ja neid hooldataks, et neid protseduure saaks teostada kõrgel tasemel. Hea hambahooldus peaks hõlmama järgmist:
Saadaval olevad hambaravivahendid peaksid hõlmama järgmist:
- valik sonde, kürette,
periodontaalsonde, elevaatoreid ja/või luksaatorid, nagu näiteks: üliõhuke elevaator Couplandi elevaator nr 1 ekstraktsioonitangid 76N. vahendid peaksid olema teravad ja korralikult hooldatud. - vahendid peaksid olema teravad ja korralikult hooldatud.
- hambaarstide kaitsevahendid peaksid sisaldama põlle, maske, kaitseprille ja ühekordselt kasutatavaid kindaid
- olemas peaksid olema vahendid hammaste mehaaniliseks puhastamiseks ja lihvimiseks, hammaste lõikamiseks ja väljatõmbamiseks ning töökohas peab olema ka jahutusvesi. Soovitatavad on kiired õhuga käitatavad hambaraviseadmed.
- soovitatavad on väikesed ümmargused puuriotsikud (friction grip burs), nr 1 või 2.
- Kogu hambaravivarustus tuleks nakkushaiguste ülekandumise vältimiseks erinevate patsientide vahepeal korralikult puhastada ja desinfitseerida/
Piltdiagnostika
Nõuetekohaselt varustatud kassikliinikus peaks olema võimekus teha kvaliteetset diagnostilist radiograafiat, kuna see on vajalik paljude kassidega seotud hädaolukordade korral. Inimeste tarbetu ioniseeriva kiirgusega kokkupuute vältimiseks peaksid uinutatud või tuimestatud kasside sobivas asendis hoidmise hõlbustamiseks olema saadaval mitmesugused toed ja fiksaatorid.
Kõigi röntgenipiltide üle tuleks hoolikat arvestust pidada ja röntgenipildid ise tuleks märgistada võltsimiskindlalt. Ideaalis on kliinikus saadaval ka ultraheli aparatuur või on korraldatud UH-uuringute lihtne tegemine nendel juhtudel, kui seda vaja on.
Laborivõimalused
- Kasside nõuetekohaseks jälgimiseks peaksid kliinikus alati olema saadaval teatud põhilised laboratoorsed seadmed (vt firma Idexx tootevalikut), sealhulgas: kliiniline mikroskoop
- võimalus teha vereproove ja vedelike proove / koejäljendeid
- tsentrifuug hematokriti määramiseks, seerumi/plasma kogumiseks ja uriinisetete analüüsiks
- seade veresuhkru kontsentratsiooni mõõtmiseks
- seade vere uurea kontsentratsiooni mõõtmiseks
- seade uriini ja seerumi/plasma erikaalude mõõtmiseks (st sobiv refraktomeeter) vahendid põhiliste uriinikeemia analüüside tegemiseks (nt uriiniribad)
Seadmeid tuleks hästi hooldada ja täpsuse kontrollimiseks tuleks aeg-ajalt läbi viia kvaliteedikontrolli.
Ideaalis võib olla saadaval laiemgi asutusesisene analüüsivalik, kuid vähemalt mõne analüüsi tegemiseks tuleb teha kokkulepped väliste laboritega. Kui tehakse kohapealseid laboratoorseid analüüse, on oluline: mõista kasutatavate seadmete piiranguid
- veenduda, et seadmeid oleks korralikult hooldatud ja kalibreeritud
- viia läbi kvaliteedikontrolli
- kindlustada, et töötajad oleks piisavalt koolitatud, et tagada tulemuste täpsus.
Meditsiinitooted
Litsentseeritud kassitoodete saadavus on riigiti väga erinev. On oluline, et igas kliinikus oleks vastavalt tootjate juhistele lai valik sobivaid tooteid ja et ravimid oleksid nõuetekohaselt märgistatud. Järgida tuleb asjakohaseid seadusi. Vahel võib osutuda vajalikuks kasutada mõnda ravimit, millel puudub spetsiaalne luba kasside kasutamiseks. Selliste ravimite kasutamisel on mõistlik alati kõigepealt hankida klientidelt teadlik nõusolek.
Soovitatav on, et kliinikutel oleks juurdepääs kvaliteetsetele veterinaarse mürgistusteabe teenistustele kassidel mürgistusjuhtumitega toimetuleku alal. Hea näide on Ühendkuningriigi Veterinaarmürkide Infoteenistus (inglise keeles Veterinary Poisons Information Service) (www.vpisuk. co.uk), mis pakub oma teenust rahvusvaheliselt.
Kassisõbraliku kliiniku loomine
Väga vähesed selles juhendis esitatud ideedest on kallid; paljud on seotud lähenemise, korralduse ja suhtumisega sama palju kui materjalide või ehitistega. Paljud neist väikestest asjadest võivad olukorda märgatavalt muuta. Siin on mõned kommentaarid sertifitseeritud kassisõbralikelt kliinikutelt selle muutuse kohta:
„Kassisõbralikkus on julgustanud uusi kliente meie kliinikuga ühinema ainult sel põhjusel, et me teeme lisapingutusi oma kasspatsientide heaks.“ „Oleme suur edasisuunamiskeskus ja kliiniku kõigis piirkondades tegutsevad töötajad lõid kaasa kliiniku kassisõbralikumaks muutmisel. Mõju on olnud pikaajaline – kõik meie töötajad on teadlikud ärevuse mõjust kasspatsientide ravimisel ja kõik otsivad pidevalt uusi võimalusi neile tekitatava stressi vähendamiseks.“ „Oleme kasutusele võtnud kassiparkla, eraldi kasside ja koerte ootealad ning eraldi kasside hoiupalati. Oleme kõik väga uhked oma kassisõbraliku praksise üle ja see on aidanud meil kasutada kõnealust filosoofiat kõigis meie kliiniku aspektides, näiteks moodused, kuidas me tegeleme kassidega konsultatsiooniruumides ja nende protseduuride jaoks kinnihoidmisel. Meie kliinikus olevad kassid on kindlasti rahulikumad ja rõõmsamad sest saadik, kui me need muudatused tegime.”
„Pühendunud kassisõbraliku kliinikuna saame pidevalt tagasisidet omanike käest, kellele avaldavad muljet meie teadmised ja kassi erivajaduste mõistmine. Leiame, et meie haiglaravil olevad patsiendid on rahulikumad, kergemini ravitavad ja pärast taastumist rahulikumad. Samuti on olnud võimalik teha meie vanematele patsientidele rohkem vererõhuanalüüse, kus on palju täpsemad tulemused.” „Kassisõbralikkusel oli meie kliinikus väga positiivne mõju nii klientide kui ka personali vaatevinklist, pidades silmas kassiliigi erinevate hooldus- ja põetusnõuete tunnistamist. Meie hooldusstandardid on nüüd kõrgemad, kuna me kõik mõtleme „kassi moodi. Kasutasime mitmeid ideid ka oma uue praksise kavandamisel ja ülesehitamisel.“ „Paljud meie kliendid ja nende kassid on saanud kasu sellest, et oleme kassisõbralik kliinik. Mitmed meie kliendid tervitavad ainult kasside kliinikuid, mida korraldatakse igal nädalal. Nende lemmikloomad on rahulikumad ja kliiniku külastamine on nii omaniku kui ka nende kasside jaoks palju vähem stressi tekitav. Meie täiesti eraldiseisev hämara valgustuse ja Feliway difuuseritega kasside statsionaar loob meie haiglaravil olevatele patsientidele rahulikuma keskkonna. Pakume majakestes peidukohti ja mänguasju.”
