Menu
Rahvusvaheline Kassimeditsiini Ühing 
(ISFM, inglise keeles International Society of Feline Medicine) on kasside tervisest ja heaolust huvitatud veterinaariaspetsialistide rahvusvahelise mittetulundusliku organisatsiooni Rahvusvaheline Kassihooldus (inglise keeles International Cat Care) veterinaartalitus. ISFM on mõeldud kõigile kassidega töötavatele veterinaaridele ning on keskendunud praktilise teabe, abi ja toe pakkumisele. ISFMi veterinaarliikmed (vt www.icatcare.org/veterinary/isfm/vet-membership/) saavad praegu järgmist:
ISFM-l on omaette liikmelisus veterinaarõdedele ja tehnikutele (www. icatcare.org/veterinary/isfm/nurse-membership/), mida pakutakse tasuta. Veterinaarõed ja -tehnikud saavad muude eeliste hulgas spetsiaalse veebiajakirja „Feline Focus“ ja igakuiseid veebiseminare.
Rahvusvaheline Kassihooldus on heategev ühing, mis on pühendunud kasside tervise ja heaolu parandamisele, tagades, et kõiki kasse (nii omanikuga kui ka omanikuta) koheldaks hoolitsevalt, kaastundlikult ja mõistvalt. Rahvusvaheline Kassihooldus teeb koostööd veterinaariaspetsialistidega (ISFMi kaudu), kassiomanike ja -hooldajatega ning ka nendega, kes hoolitsevad peremeheta kasside eest.
Kassisõbralik Kliinik 
on ISFMi kavandatud ja välja töötatud programm, mida juhib ISFM helde toega meie äripartneritelt: Boehringer Ingelheim,
Ceva, Elanco, Idexx,
Royal Canin ja Zoetis.
Kogutud tõendite ja avaldatud andmete põhjal pole kahtlust, et omanike ja kasside tunnetatud stress on peamised põhjused, miks omanikud ei soovi oma kassile täiendavat veterinaarset abi, eriti ennetava tervishoiu jaoks, näiteks tervisekontroll, või kui ilmnevad varased haigusnähud.
Tere tulemast ISFMi Kassisõbraliku Kliiniku akrediteerimisprogrammi. See on rahvusvaheline programm, mis on veterinaarkliinikutele kättesaadav kõikjal (välja arvatud Põhja- ja Lõuna-Ameerika, kus programmi juhib kassisõbraliku praksise programmina American Association of Feline Practitioners), mis pakub neile uut ja ainulaadset võimalust mõelda teisiti – mõelda kassi moodi
– ja vajadusel muuta oma eetost, protseduure, seadmeid ja hooneid, et kliinikul oleks võimalik olemasolevatele ja uutele klientidele selgelt näidata oma kassisõbralikkuse tõendeid. Sellel programmil on võimalus aidata teil muuta oma kliiniku lähenemist kasside ja nende omanike kohtlemisele. Kui rahuldust pakkuv oleks see, kui teie kassikliendid lahkuksid mõeldes, kui positiivne oli nende kogemus ja kui arusaajad olid töötajad, selle asemel, et järgmist külastust karta?
Programm julgustab teie kliinikut olema
kassisõbralik, näitab teile, kuidas seda saavutada, selgitab kassisõbralikkuse kliinilisi ja ärilisi eeliseid ning pakub kliinikutele selgeid, arusaadavaid ja hõlpsasti rakendatavaid soovitusi. ISFMi Kassisõbraliku Kliiniku programm on välja töötatud erinevatel tasemetel, muutes akrediteerimise enamiku väikeloomakliinikute jaoks teostatavaks, kui neil on motivatsiooni ja soovi teha vajalikke muudatusi. Tere tulemast kassisõbralikumasse maailma
Paljudes riikides näitavad kassiomanike profiilid, et enamik neist on naised ja vanuses 30–45 aastat. Sellel eluetapil domineerib aja, perekonna ja karjääri surve ning elu on sageli väga kiire. Kassi sõltumatum ja iseseisvam loomus muudab ta ligitõmbavaks lemmikloomaks. Lisaks tunnistatakse tänapäevase eluviisi ja tööhõive trendide tulemusel, et koera pidamine on sageli raskem nii peredele kui ka üksikisikutele.
Kassi tüüpiline eluiga on nüüd 12–15 aastat või rohkem, kusjuures järjest suurem hulk neist elab 16 aastat ja kauem. Seega on meil mitte ainult rohkem kasse lemmikloomadena, vaid ka kassid elavad kauem hoolitsevates kodudes. Kahtlemata seisneb kasside arvukuse suurenemises ning kassipidamise stiili ja sellega seonduvate ootuste muutumises tõeline võimalus kogu maailma loomakliinikutele. Loomakliinik võib mängida olulist rolli kasside elu tervislikumaks, õnnelikumaks ja pikemaks muutmisel ning on reaalne võimalus aidata omanikku kliinikuga tugevalt siduda.
Enesestmõistetavalt arvatakse, et enamik omanikke näevad end oma kassidele pühendununa, kuid võivad siiski vajada ärgitust veterinaararsti külastamiseks, eriti profülaktikaks. Nad mõistavad üldjoontes, mida ja miks on vaja, kuid vajavad täiendavat motivatsiooni, et ületada inerts, igapäevaelu katkestused või loomaarsti juures käimisega eeldatavalt seotud stress ja raskused. Me kõik tunneme ära – võib-olla isegi iseendas – heade kavatsustega kuid hajevil kassiomaniku, kes kavatseb teha kõike õigesti, kuid millegipärast segab elu vahele. Takistusi ja vastupanu vähendaks, kui kliinikukülastus oleks vähem stressi tekitav ja positiivsem kogemus.
Suur ja potentsiaalselt kasumlik ühiskonna osa, kes kasse omab ja nende eest hoolitseb, saaks aidata loomaarstidel kliinikuid arendada ja kasvatada, kui neid motiveerida osalema kasside tervise ja heaolu juhtimises.
Paljud kassid ei pruugi kunagi loomaarsti juurde sattuda. Paljud kassipoegade omanikud käivad kliinikus esialgseid vaktsineerimisi tegemas, kuid kaovad seejärel kliiniku vaateväljast ja neid ei näha enam kunagi, kui kass just tõsiselt haigeks ei jää. Mõnel juhul võib see olla tingitud teadmatusest, mida vastutustundlik loomapidamine endaga kaasa toob ja osadel võib lihtsalt puududa pühendumus. Ent ülejäänuid panevad viivitama kassi kliinikusse saamise raskused (või eeldatavad raskused), võib-olla ka hirm olla sunnitud teda läbivaatusel kinni hoidma ja taluma kassi jaoks vaenulikku keskkonda
Kasside tähtsust igale väikeloomakliinikule ei saa tähelepanuta jätta – kasse on palju! Kuigi paljud kassid pole tõuloomad, on enamik kassiomanikke õige lähenemise korral valmis kulutama kassidele sama palju kui koeraomanikud oma koerast sõpradele. Enamikul kassiomanikest on aga kindlad vaated sellele, mida nad oma kliinikult ootavad, ja loomaarstikülastuse ajal saadud kogemused mõjutavad iga klienti sügavalt. Klientidel on kasvav suundumus kasutada rohkem kui ühte kliinikut, mis näitab, et on kaalukaid põhjusi osutada kassiomanikust klientidele parimat ja veenvaimat tähelepanu.
Igaaastane kassidelt laekuv tulu ja keskmised tehinguväärtused on paljudes riikides jätkanud mitme aasta jooksul ühtlases joones tõusu, kuid paljud veterinaarid näivad endiselt käsitlevat eeliskasvu piirkonnana koeri. Reaalsus on aga selline, et paljudes riikides on lemmikloomana peetavate koerte arv stabiilne või vähenemas ja linnades kasvab sallimatus koerte vastu – kõik see näitab, et domineeriv positsioon, mida koerad on varem loomakliinikute käibe tekitamisel hoidnud, ei saa püsida. Mitmete riikide andmed näitavad ka kassiomanike kasvavat tahet loomakliinikus käia ja soovi kulutada oma lemmikloomade tervishoiule. Näiteks Suurbritannias näitavad andmed, et kassiomanikud ostavad ja kasutavad eri eluetappidele sobivaid loomatoite rohkem kui koeraomanikud ning ostavad ja kasutavad tõenäolisemalt ka mõningaid ennetavaid tervisetooteid, nt kirburavimeid ja ussirohtu.
Nagu inimeste puhul, on ka kasside populatsioon vananev ning peaaegu pooled kassid Euroopas ja Ameerikas on vähemalt 8-aastased ning paljud kassid elavad kauem kui keskmine 12–15-aastane eluiga. See pakub veterinaaridele olulisi võimalusi aktiivselt osaleda nende patsientide tervise juhtimises. Nendes riikides, kus tunnustatakse veterinaarõdesid, on ka neil väljaõppinud töötajatel oluline roll hariduse ja praktiliste nõuannete pakkumisel ning paljude teenuste edendamisel, mida nende kliinik saab oma kassiomanikest klientidele pakkuda.
Kasspatsientide tervise juhtimine ja säilitamine on palju parem viis produktiivsete pikaajaliste suhete loomiseks klientidega kui lihtsalt piiratud tuletõrjestiilis ravi pakkumine kassi haigestumise korral. See mitte ainult ei taga kasside elukestvat tervishoidu, vaid osutub ka palju paremaks viisiks nende klientidega kliiniku äripotentsiaali maksimeerida.
Mitte iga omanik ei kasuta kõiki võimalusi soovitatud terviseplaani järgimiseks. Kuigi mõned omanikud teevad absoluutselt kõike, mida neilt paluda, võivad teised seda teha juhuslikult või vastumeelselt. Kui aga kliinik näitab ja loomaomanikud mõistavad, et nad saavad oma lemmikute tervise, heaolu ja pikaealisuse säilitamiseks tõeliselt koostööd teha, on enamik omanikke nõus ettepanekuga pühendunult tegelema ja seda arutama. Määrav samm on muuta kliinik tõeliselt kassisõbralikuks ja julgustada niimoodi kassiomanikke külastama ning tegeleda seejärel nende ainulaadsete vajadustega.
Kuidas motiveerida kassikliente õigesti toimima? Kuidas saavad loomaarstid tagada, et nende hoole all olevad kassid saavad kogu elu parimat võimalikku tervishoiuteenust? Vaja on loomaarsti ja kassiomaniku selget hoolduspartnerlust – teha kass kliinikus teretulnuks ja viia sisse tõhus terviseplaan. Partnerluse eesmärk on pakkuda ühtviisi selget platvormi nii loomaarstidele kui ka omanikele, tagamaks, et kassid saaksid nautida pikka, õnnelikku ja tervislikku elu, mitte üksnes abi haiguste ja õnnetuste korral.
ISFMi poolt firmade Boehringer Ingelheim, IDEXX Laboratories ja Royal Canin toetusel välja töötatud programm Cat Care for Life pakub kavandi kõnealuse partnerluse jaoks, et hoida kassid tervena kõigi erinevate eluetappide vältel (lisateabe saamiseks vt www.catcareforlife.org).
Kassiomanike abistamine kliinikukülastuse kõigis aspektides ja nende tõhusam kaasamine võib tohutult muuta seda, mida nad on valmis tegema ennetava raviga. Kui ISFM korraldas Suurbritannias 2006. ja 2007. aastal kassisõbraliku praksise programmi ja võistluse, näitasid tulemused, et suurenenud kasside alased teadmised ja nende parem mõistmine maksab reaalseid dividende, nagu näitavad järgmised osalevate kliinikute tsitaadid:
„Kasvas valmisolek osaleda proaktiivses ja ennetavas tervishoius. Tõenäoliselt tuleb see meie enda muutunud suhtumisest, meie reklaamime seda jällegi proaktiivsemalt oma klientidele.“
„Meie arusaamine kasside vajadustest on parem, kliendid panevad tähele meie suuremat huvi ja teadmisi. Me teame, et meie tavalised kassikliendid räägivad oma sõpradega ja soovitavad meid kui praksist, kus saadakse kassidega hästi hakkama.”
Kliinikute muutmine kassisõbralikumaks on esimene, kuid kriitiline samm laialdasema kassitervishoiu teenuse pakkumisel, seetõttu on välja töötatud Kassisõbraliku Kliiniku programm. See juhend sisaldab natuke taustteavet kassidest, üksikasjalikku praktilist teavet kliiniku kassisõbralikuks muutmise kohta ja selgitab, kuidas saate taotleda ISFMi akrediteeritud kassisõbraliku kliiniku sertifikaati. See näitab teie kassiomanikest klientidele, et teie kliinik on tõeliselt eristuv.
Üha tiheneva konkurentsiga turul pakuvad kassid kahtlemata edenemise võimalust, ehkki see võib nõuda, et veterinaarid mõtleksid veterinaarmeditsiinist pisut teistmoodi. Jaeturgude hiiglaslik ja kasvav suurus näitab tohutut potentsiaali, mis on kättesaadav neile loomakliinikutele, kes soovivad suhelda aktiivsete, uute ja aegunud klientidega, tehes otsustavaid jõupingutusi, näitamaks, et kassid tähendavad äri.
Mida see loomakliinikute jaoks tähendab?
Kliendid võivad valesti aru saada, et:
Mida see veterinaarkliinikute jaoks tähendab?
Kliendid võivad valesti aru saada, et:
Mida see veterinaarkliinikute jaoks tähendab?
Kliendid võivad valesti aru saada, et:
Kassid kasutavad lõhnaaineid sotsiaalse suhtluse vahendina – tavaliselt selleks, et teisi kasse eemal hoida (välja arvatud siis, kui otsitakse kaaslasi või märgistatakse oma tuumterritooriumi või mõnikord ka oma kassirühma liikmeid). Kassid kasutavad erinevates olukordades näo ja keha näärmetest pärit feromoone ning lõhnu, samuti uriini ja isegi väljaheiteid. Kassidel on lõhnanäärmed mokkade ja lõua ümber, pealae ümber, saba ülaosas, käppadel varvaste vahel ja pärakupiirkonna ümber. Kui kass hõõrub oma omaniku ümber, jätavad just need piirkonnad oma ainulaadse lõhna. Samamoodi märgistavad kassid oksaraage, võrseid ja muid objekte oma territooriumil. Kassid kraabivad ka puid ja planke, jättes sinna nii visuaalsed jäljed kui ka oma käpapatjade vahel asuvatest näärmetest pärineva lõhnamärgistuse. Suguküpse kõutsi uriin jätab kirbe lõhna. Kõik kassid, sõltumata soost ja kastreeritusest, lõhnamärgistavad, sealhulgas pritsivad. Uriini pihustamise sagedus ja muster võib olla keerukas. Samuti võivad kassid jätta lõhnamärgistamise teise vormina väljaheited maha matmise asemel katmata ja nähtavale kohale (tekitades fekaalihunniku). Looduslikud kassirühmad, nagu neid leidub rohkete toiduressurssidega džungli- või farmikolooniates, on üldiselt sõbralikud kogukonnad, kus üksikisikute vahelist sidet tõestatakse rühmas vastastikuse hõõrumiseja lakkumisega (ning emased võivad teha koostööd kassipoegade koos kasvatamisel). Kassid vahetavad üksteise vastu hõõrudes lõhnu, tekitamaks grupi ühist lõhnaprofiili; seetõttu tunnevad kassid oma sotsiaalse rühma iga liikme ära lõhna järgi. Looduslikult moodustatud rühmas on väga vähe agressiooni. Kui aga nende territooriumile tungivad või püüavad seal jahti pidada sellesse sotsiaalsesse rühma mittekuuluvad kassid, võivad koloonia liikmed (tavaliselt kõik omavahel suguluses olevad emased) ilmutada äärmist agressiooni neist kassidest vabanemiseks, kuna nood kujutavad endast ohtu toidule ja muudele ressurssidele.
Mida see veterinaarkliinikute jaoks tähendab?
Mida see võib tähendada klientide valesti aru saamise osas?
Mida see veterinaarkliinikute jaoks tähendab?
Kliendid võivad valesti aru saada, et:
Mida see veterinaarkliinikute jaoks tähendab?
Kliendid võivad valesti aru saada, et:
Ehkki mõned kassid ei nõustu kunagi elama samas majapidamises koos teise kassiga, naudib enamik kasse inimeste seltskonda, kui neid on varasest elueast inimestega sotsialiseeritud. Inimeste aktsepteerimiseks peavad nad siiski õppima nendega suhtlemist nautima juba väga noores eas. Täiskasvanud kasside käitumise ja reaktsioonide mõjutamisel on väga olulised kogemused, mis nad on omandanud kassipojana esimese kahe elukuu jooksul. Põhiline erinevus elutoas rahulikult magav kassi ja tema õues elavate liigikaaslaste vahel on nende kokkupuude inimesega.
Esimestel elunädalatel õpib kassipoeg oma sotsiaalset identiteeti ja kuidas ennast toita. Ema võõrutab teda piima imemisest, viies ta üle surnud saakloomade söömisele ja hiljem elavatele saakloomadele. See protsess tutvustab kassipojale järk-järgult õppimist, kuidas tappa ja jahtida saakloomi, mida ta ellujäämiseks vajab. Ka koduses keskkonnas harrastab kassipoeg jahikäitumist. Sellest pärineb löömis-, tagaajamis- ja sööstmiskäitumine, mida harjutades kõik kassipojad veedavad suure osa oma ajast. Kassipoegade mängutegevuses kaasa lüües, mänguasju ja mänge kasutades, osaleme nende arengus ema ja pesakonnakaaslastega väga sarnasel viisil.
Kuni umbes kahe kuu vanuseni on kassipoeg eriti tundlik oma keskkonna tundmaõppimise ja sotsiaalsete sidemete loomise suhtes. Sellel tundlikul perioodil kohtlemise kvaliteedi ja kvantiteedi kohta tehtud uuringud näitavad, et vajalikul viisil sotsialiseerimisel on selged eelised – kassipojad, kellega tegelevad 2–7 nädala vanuses vähemalt neli erinevat inimest, kalduvad olema inimeste suhtes seltsivamad kui need, kellele sellist kohtlemist osaks ei saanud. Inimeste koosseis peaks hõlmama mehi ja naisi, noori ja vanu ning tegelemine peaks toimuma sageli lühikese aja jooksul.
See ei puuduta ainult inimesi; kassipojad peavad ka mõistma, milline on elu inimeste kodus. Müra, laste, koerte, tolmuimejate, erinevate asukohtade ja isegi autosõitude kogemine võimaldab kassipojal õppida, et kõike ei maksa karta.
Kassipoegade täiskasvanueale lähenedes arenevad neil täiskasvanud kassi isiksuseomadused, mille määravad osaliselt geenid, osaliselt varased kogemused ning osaliselt keskkond ja kohtlemisviis. Suguküpsus saabub keskmiselt umbes 6–9 kuu vanuselt, kuid see võib olla ka varasem või hilisem sõltuvalt sellest, mis aastaajal kassipoeg sünnib. Sellest ajast kuni täieliku sotsiaalse küpsuseni, alates 18. elukuust kuni 4. eluaastani, keskmiselt kahe aasta jooksul, toimuvad kassi isiksuses järk-järgulised muutused ja ta hakkab
Mida see loomakliinikute jaoks tähendab?
Kassiomanikud võivad valesti aru saada, et:
Tõeliselt kassisõbralik kliinik hõlmab vähemalt kolme erinevat aspekti.
Need kolm aspekti on kõik olulised ja nende kombineeritud rakendamine loob kliiniku, mis on ühtaegu nii kassisõbralik kui ka kassidest hooliv.
Teie kliinik võib juba tegutseda nii mitmelgi viisil kassisõbralikult. Siiski võib olla veel teisigi, sageli väikseid asju, mis võivad palju muuta. See jaotis võimaldab teil oma kliinikus üle vaadata kõik erinevad aspektid, et saavutada kõrgem kassisõbralikkuse tase.
Ärge laske ennast häirida, pigem olge loominguline! Mõned kassisõbralikkuse kriteeriumid võivad esialgu tunduda hirmutavad, eriti väikeste kliinikute puhul. Ärge laske sel tähelepanu kõrvale juhtida – oma ruumide ja vahendite kasutamise loova läbimõtlemise korral on enamik asju teostatavad.
Kassidesse õige suhtumise kujundamisel on mitmeid elemente. Mõned inimesed suhtuvad kassidesse empaatilisemalt kui teised ja oskavad nendega rahulikult ja pingevabalt ümber käia. Teiste jaoks ei tule see lihtsalt ega loomulikult, mis ei tähenda, et seda ei saaks õppida. Lähtepunktiks on kassidest õigest arusaamine (vt 2. jaotis „Mis on kass?“). Suur abi on kasside vahetust mõistmisest koos rahuliku lähenemisviisi väljakujundamisega, mõistes, et kasside käsitsemisel ja ohjeldamisel tähendab „vähem rohkem”. Tähtis on hoolida ka kassiomanikest ning nende probleemidest ja üleelamistest, alates kassi loomakliinikusse saamise raskustest.
Kassidesse ja kassiomanikesse hästi suhtuvas kliinikus töötab personal, kes:
Kasside ja omanike jaoks pole miski halvem kui kliinikutöötajad, kes jätavad mulje (meelega või mitte), et nad ei ole kassidest huvitatud või ei mõista neid. Ja vastupidi, kui kliinikus valitseb kassisõbralik suhtumine, jätab see klientidele äärmiselt tugeva positiivse mulje.
Mõistlik lähenemisviis ja soov teha parimat kliinikusse saabuvate kasside heaks loob tausta, mille põhjal paljud (sageli väikesed) muudatused struktuuris, kohtlemises ja protseduurides annavad edasi tugevalt kassisõbraliku sõnumi.
See kehtib kogu tervishoiumeeskonna kohta – vastu võtva loomaarsti lähenemine on ülioluline, kuid esimene kontakt, mille omanik kliinikuga saab, on tavaliselt õe või administraatori kaudu ning kass peab võib-olla enne konsultatsiooniruumi minekut veetma aega ooteruumis. Kõikide töötajate hea suhtumise ja lähenemisviisi tagamine aitab omanikel ja kassidel end mugavalt tunda ning stressi minimeerida. Kassisõbralik eetos on seega oluline kõigile töötajatele.
Eri kassitõugude ja isiksusetüüpide lähedane tundmine ning oskus neid ära tunda ja nende põhijoontega kursis olla aitab klientidele oma arusaamist demonstreerida. Samuti teadlikkus, et mõnikord võivad klientidel olla omavahel tugevalt seotud kassid (nt paar suguluses olevaid isendeid mõnest sotsiaalsemast tõust, näiteks orientaalsed või aasia tõud), ja valmisolek kaaluda kliinikus selliste kasside korraga vastu võtmist, nii et hiljem lõhnaksid mõlemad sarnaselt, aitab vältida selliste kasside vahelisi pärastisi suhteprobleeme.
Lisaks kasside tundmisele ja mõistmisele ning nende kui veterinaarpatsientide ainulaadsete vajaduste mõistmisele on oluline mõista ka kassiomanikke. Paljude omanike jaoks on kassi kliinikusse toomise protsess väga traumeeriv. Nad peavad kassi kinni püüdma, transpordipuuri lukustama,
Esimesed muljed
Õige suhtumine algab ammu enne seda, kui kass kliiniku välisuksest siseneb. Sageli on kliendile esmamulje jätja isik, kes vastab telefonile ja paneb kirja esmase visiidi aja. Selles algetapis saab palju ära teha, et aidata kliendil end vabalt tunda ja hoida visiidil stressitase hõlpsamalt madalal. Nii kliendile kui ka kassile avaldab väga positiivset mõju omanike nõustamine kassi kliinikusse toomise kõige sobivamate viiside ning neil rahulikuks ja lõdvestunuks jääda aitavate nippide kohta. Kass puutub kokku paljude stressitekitajatega, nagu näiteks:
Kui see pole võimalik, on abi sellest, kui kass puuriga paar päeva enne kliinikut harjub. Kassi kodus transpordipuuris söötmine võib aidata luua positiivse seose kassi ja puuri vahel.
kohta. Mõni klient võib eelistada ootamise
Kasside eestkõneleja
Nii kliinikule kui ka klientidele tuleb suureks kasuks, kui kliinikus on kasside eestkõneleja (inglise keeles „cat advocate“), kes võib olla katalüsaatoriks kogu kliiniku harimisel ja kõigi julgustamisel. Kõik seisneb kasside mõistmises, õigete tehnikate väljatöötamises ja enesekindluses. Kliinikud, kes on kasside eestkõneleja ametisse määranud, on avastanud, et sellest isikust saab teabe-, arutelu- ja nn kassi moodi mõtlemise juurutamise tulipunkt. Kõnealune inimene ei pea olema veterinaarkirurg – sageli sobivad sellesse rolli suurepäraselt õed või muud abitöötajad.Olgu nad otseselt seotud kasside kohtlemise ja hooldamisega või mitte, on oluline, et kogu loomakliiniku tervishoiumeeskond mõistaks, kuidas kassidega ümber käia, nagu näiteks:
Kasside õige kohtlemine on ülioluline. Kassid on üldiselt tundlikud tundmatute inimeste ja olukordade suhtes ning nende kehakeelest võib valesti aru saada. Sageli jäetakse nende agressiooni põhjuse selgitamisel kahe silma vahele hirm ja vaevumärgatavaid stressi või valu märke võib hõlpsasti tähelepanuta jätta.
Kasside hea kohtlemine, isegi lihtsaid võtteid rakendades, on ülioluline, kuid harva mõeldakse sellele piisavalt. See on kassisõbraliku kliiniku väga oluline aspekt. Arendage koos kõigi kliiniku töötajatega välja head kohtlemisvõtted
– leiate kiiresti, et mõned inimesed naudivad kassidega ümberkäimist ja on teistega võrreldes palju paremad: proovige kasutada inimeste loomulikke võimeid, kuid veenduge ka, et kõigil oleks võimalus õppida ja oma oskusi arendada.
Kasside kohtlemisel on kriitiline lähenemisviis „vähem on rohkem” – kassid reageerivad üldiselt hästi minimaalsetele surveabinõudele. Paljud kassid on hirmul, kuid kui neid pigem õrnalt rahustada kui tugevalt ohjeldada, aitab see vältida enamikul kassidel kaitseagressiooni teket. Turjavoldist (kaela taga asuvast lahtisest nahast) haaramist või kinnihoidmist tuleks kasutada ainult äärmusliku ohjeldamisabinõuna ning kasse ei tohi kunagi turjavoldist üles tõsta ega õhus hoida. Kassi kinnihaaramine ja kohe turjavoldi abiks võtmine või tugev ohjeldamine võib olla väga hirmutav ja kutsub sageli esile kaitseagressiooni.
Paljud kassid reageerivad hästi inimsuhtlusele. Kui töötajatele antakse aega patsientidega mängimiseks, (õrnaks, eriti peapiirkonnas) silitamiseks ja kammimiseks, vähendab see paljude haiglaravil viibivate kasside stressi. Erinevad kassid naudivad aga erinevaid asju; hinnake igaüht eraldi – mõned kassid eelistavad, et neid üksi jäetaks, seda tuleb mõista ja nad rahule jätta.
AAFP / ISFM kasside sõbraliku kohtlemise juhised on suurepärane allikas kasside kohtlemise kohta lisateabe saamiseks ning kliinikud peaksid neid juhiseid järgima (saadaval ka JFMSi veebisaidil https: // journals.sagepub. com/page/jfm/collections/guidelines/ indeks).
Kasspatsientidele tervikliku ravi osutamisel on ülioluline tõhus kliiniku ja klientide vaheline suhtlus. Muidugi on oluline, et suhtlus toimuks empaatiliselt ja mõistvalt ning klientidele antaks võimalus kaasa lüüa mõttevahetustes ja väljendada mis tahes muresid. See ei puuduta ainult kliinilisi uuringuid ja ravi, vaid kehtib kõigi kliendisuhtluse aspektide kohta. Näiteks tuleks kliente kohtumise broneerimisel rahustada, neile tuleks selgitada protseduure ja kliinikusse saabumisel eesootavat ja vajadusel anda nõu, kuidas kassi kõige paremini kliinikusse transportida. Omanikele küsimuste esitamiseks aega andmine on oluline ka hindamiseks, kui hästi nad on teie seletustest aru saanud.
Kliendisuhtluse olulised aspektid ja mõned võimalused selle tõhustamiseks on järgmised:
Kuna mitte kõik kliinikud ei suuda pakkuda pidevat ööpäevaringset haiglaravil viibivate kasside hooldamist ega pakkuda ööpäevaringset hädaabiteenust, on oluline, et kliendid mõistaksid osutatava tervishoiuteenuse taset ja teaksid, mida teha hädaolukorras. Seetõttu:
Kassidele lähenemises muutuste rakendamine võib kliinikus arenguhüppe tekitada ja te võite väga kiiresti märgata mõningaid ilmselgeid muutusi. Pidage siiski meeles, et ülioluline on vaadata asju ka omanike vaatevinklist ja veenduda, et kõik teie tehtud muudatused arvestaksid ka nende muresid ja arusaamu. Oluline on küsida omanikelt tagasisidet ja teavet. Seda saab teha kahel peamisel viisil.
Pidev erialane areng
Hea kliiniline tava ei peaks hõlmama mitte ainult teadmiste ajakohastamist, vaid neid tuleks ka kliiniku keskkonnas tõhusalt rakendada. Toiminguprotokolle ja raviskeeme tuleks muuta kaasaegseid parimaid tavasid silmas pidades.
Kliinikus heade ja kaasaegsete kliiniliste standardite tagamiseks on oluline, et kliinilised töötajad (veterinaararstid ja -tehnikud/-õed) osaleksid pidevas kutsealases arengus (CPD). Seda saab pakkuda mitmel erineval kujul, nagu näiteks:
Soovitatavad on järgmised põhimõtted:
Kliiniku raamatukogu ja teatmematerjalide kättesaadavus
ISFM koostab mitmesuguseid materjale, mis on kavandatud ja kirjutatud asjakohase ja abistavana loomaarstidele kliinilises praksises, sh ajakiri „Journal of Feline Medicine and Surgery“. Praksisena ISFMi liikmeks astumine võimaldab kuni 5 selle kliiniku veterinaararstile ligipääsu mainitud ajakirjale ja igakuistele veebiseminaridele. Õdede tasuta ISFMi liikmelisus annab juurdepääsu õendusajakirjale „Feline Focus“.
Hea kliiniline tava
Hea kliiniline tava ei peaks hõlmama mitte ainult teadmiste ajakohastamist, vaid neid tuleks ka kliinilises keskkonnas tõhusalt rakendada. Kliinilisi protokolle ja raviskeeme tuleks muuta kaasaegset parimat tava silmas pidades.
Oluline on see, et kliiniliste tulemuste hindamiseks ja võimalike paranduskohtade leidmiseks edendatakse mõnda pideva jälgimise vormi. Seega tuleks hea kliinilise tava rutiinseks osaks pidada kliinilise auditi vormi.
Veterinaararstidel ja õdedel peaksid olema regulaarsed võimalused kliiniliste tavade ülevaatamiseks ja kliiniliste tulemuste arutamiseks, et aidata tuvastada valdkondi, mis võivad tähelepanu vajada. See võib toimuda korrapäraste kliiniliste koosolekute vormis, mis hõlmavad „haigestumuse ja suremuse“ vooru, kus vaadatakse läbi juhtumid, kus on tekkinud ootamatud komplikatsioonid või ootamatult surmajuhtumid, et teha kindlaks, kas on vaja muuta kliiniku tegevuspõhimõtteid, et vältida probleeme tulevikus.
Kui kliinikus töötab vaid väike arv töötajaid, tuleks otsida võimalusi kliiniliste protokollide, protseduuride ja juhtumite arutamiseks erialakolleegidega väljaspool kliinikut ning seda soovitatakse kõigile kliinikutele, et aidata õppida teiste inimeste kogemustest – näiteks ISFMi liikmete arutelufoorum.
Mis tahes veterinaarkliiniku puhul tuleb hoolitseda kliiniku hoone asukoha, ligipääsetavuse ja üldstandardite eest. Üldpõhimõttena peab kliinik olema klientidele hõlpsasti juurdepääsetav ning eriti kasside jaoks peab see olema vaba liigsest mürast. Kliinik peaks olema hästi hooldatud ning
Ooteruum ja ooteruumi personal vastutavad kliiniku külastamise ajal kassidele ja klientidele nii esimese kui viimase mulje loomise eest. Hästi läbimõeldud kassisõbraliku personaliga ooteruum tagab kassile madala stressitasemega kliinikukülastuse ja tema omanikule positiivse kogemuse. Iga kliinik peab välja töötama oma olukorras praktilised ja kasutatavad meetmed, kuid tõeliselt kassisõbraliku ooteala loomisel on oluline arvestada kasside vajadustega ja seejärel hoolikalt kavandada parim viis nende rahuldamiseks.
Ooteruum peaks olema piisava suurusega ja seal peaks olema kliiniku tavapärasele koormusele vastav arv istekohti, see peaks olema puhas ning ilma liigse müra ja lõhnadeta. Üldine eesmärk peaks olema luua:
Kui kass algselt kliinikusse siseneb, proovib ta hinnata selle uue keskkonna ohutust. Ooteruum tuleks kujundada ja kasutada viisil, mis minimeerib kasside tunnetatavaid (nähtavaid, kuuldavaid, haistetavaid ja muid) ohte. Ideaalne (ligilähedane ainult kasside kliinikule) on kliinikus osalevate koerte ja kasside täielik eraldamine, kuid isegi siis, kliinikumi ruumid ei ole kaugeltki mitte ideaalsed, saab hoolika planeerimisega kasside heaks palju ära teha. Abiks võivad olla lihtsad asjad, nagu näiteks:
Lisaks ooteala füüsilisele kujundamisele ja kasutamisele on muud kassikliente rahustavad abinõud järgmised:
Eesmärk peaks olema turvalise, mittehirmutava konsultatsiooniala pakkumine, kus kasse saaks rahulikult ja tõhusalt uurida.
Kliinikus peaks olema vähemalt üks spetsiaalne konsultatsiooniruum, kuid ruumide arv peaks olema piisav kliiniku tavapärase koormusega tööks. Iga konsultatsiooniruum peaks olema:
Lisaks:
Konsultatsiooniruumi sisseseade
Oluline varustus, mis peaks konsultatsioonipiirkonnas kättesaadav olema, hõlmab järgmist:Terviseloo koostamine
Terviselugu tuleks koostada võimalikult standardiseeritud vormis. Äärmiselt väärtuslik viis standardiseeritud andmete saamiseks kõigi patsientide kohta on terviseloo vormi kasutamine. Terviseloo ja/või terviseküsimustikud (näiteks käitumise, liikuvuse, rutiinse profülaktilise ravi ja üldise tervise kohta) võib anda omanikele, et nad täidaksid need võimalikult suures osas enne kassi kliinikusse toomist või enne konsultatsiooni ooteruumis oodates. Programm Cat Care for Life pakub palju kasulikke ressursse, näiteks tervise, keskkonna ja liikuvuse küsimustikud.
Kassi kaalumine
Pediaatrilised või kassidele mõeldud täpsed elektroonilised kaalud peaksid olema hõlpsasti kättesaadavad ja ideaaljuhul paigutatud kõigisse konsultatsiooniruumidesse. Paljudes olukordades võib olla kasu kaaludest, mis võimaldavad kassi kaaluda puuris (puuri saab hiljem eraldi kaaluda, kui kass on ohutult mujale paigutatud). Ärge arvake, et kõik kassid kaaluvad ühtemoodi – täiskasvanud kassi keskmine kaaluvahemik on lai (tavaliselt 3–6 kg), kuid ka selles on erandeid ning eriti noored ja vanad kassid võivad kaaluda tunduvalt vähem. Kassid, kel on mis tahes haigusi, mis võivad olla seotud kaalukaotuse või halva isuga, või kassid, kes on ülekaalulised ja kes on kaalu piiraval dieedil, vajavad sõltuvalt haigusseisundist regulaarset jälgimist. Haiglaravil viibivaid kasse tuleks kaaluda iga päev ja ka siin on oluline kaaluda kasse enne teatud ravimite manustamist (täpse annustamise tagamiseks, eriti selliste ravimite puhul nagu trankvillisaatorid ja anesteetikumid). Terveid noori ja keskealisi kasse tuleks kaaluda igal kliinikukülastusel ja vähemalt 1–2 korda aastas. Igal visiidil tuleks arvutada kaalumuutuse protsent ja märkida üles suundumused (nt 0,3 kg kaotus 3,3 kg kaaluval kassil ei kõla kuigi palju, kuid kui see esitada 10%-lise kehakaalu langusena, võivad kliendid sellest paremini aru saada, võib-olla ka arvutada enda jaoks välja sellise languse inimliku ekvivalendi. Vanemaid kasse (12+) tuleks kaaluda vähemalt iga kuue kuu tagant.Hospitaliseerimise üldeesmärk on hoida kassi turvalises, puhtas ja vaikses keskkonnas, mis soodustab paranemist ja kus temaga saab tegeleda kassile ja töötajatele võimalikult vähe stressi tekitavalt.
Hospitaliseeritud kassid tunnevad end sageli haavatavana ja stressis olevana ning näitavad seda tihti oma liivakastis või voodipehmenduse all varjudes.
Enne kassi kliinikusse vastuvõtmist on kasulik võimalikult palju teavet üles kirjutada. Hindamatu teave hõlmab järgmist:
Kassi sissevõtmisel arvestage ka järgmist:
Ainult kassidele mõeldud statsionaar
Haukuvate koerte kohal või kõrval olemine ei soodusta kasspatsientide lõõgastumist! Kindlalt tuleks eelistada koer- ja kasspatsientide täiesti eraldi paigutamist. Seetõttu tuleks kasside statsionaar koerte statsionaarist tugevate seintega füüsiliselt eraldada ning ohutuse ja turvalisuse tagamiseks peaks see olema täielikult suletav. Statsionaar peaks olema rahulik ja vaikne ning asuma mürast (nt pesumasinad jne) eemal. Sellel peaks olema kasspatsientide jaoks sobiv valgustus, ventilatsioon ja temperatuuri regulatsioon.Ühine statsionaar
Kui väikeses kliinikus tuleb koeri ja kasse tingimata koos majutada, võib sünteetilise koeri rahustava feromooni kasutamine aidata haiglaravil viibivaid koeri rahustada, millel võib olla sekundaarne kasulik mõju kassidele. Kui see on teostatav, korraldage ajakava, mis võimaldab eri liikide vastuvõtmist rutiinseteks toiminguteks ja uuringuteks erinevatel kellaaegadel või päevadel. Koerte, teiste kasside või mürtsuvate või metalsete seadmete müra tuleks statsionaarist võimalikult kaugele jätta. Kui kliinikus on lärmakas kass, tuleks teda ideaalis hoida eraldi, et teised kassid teda ei kuuleks. Samamoodi ei tohiks protseduuride või uuringute ajal teised kassid neid näha ega kuulda.Statsionaari asukoht ja kasside nähtavus
Statsionaar peaks asuma hõlpsasti ligipääsetavas kohas, kuhu pääsemiseks ei ole vaja kassi viia läbi rahvarohkete mürarikaste alade. Siiski peab see olema piisavalt lähedal teistele aladele, et tagada kasside sagedane jälgimine ja vältida nende unarusse jätmist. Asetage kassid võimalikult kaugele välisustest, roostevabast terasest kraanikaussidest, telefonidest ja muudest mürarikastest rahvarohketest kohtadest. Ujedad, hirmunud või väga haiged kassid vajavad üldiselt rohkem vaikust, kuid jälgimine peab siiski olema otsene. Ustes ja vaheseintes kaalutletult klaaspaneelide kasutamine või isegi klaasseina olemasolu võib märkimisväärselt suurendada võimet kasse hõlpsalt jälgida, ilma pealetükkivana mõjumiseta.Statsionaari suurus, temperatuur ja ventilatsioon
Statsionaari suurus on oluline, sõltumata puuride arvust selles. Ruum peab olema piisavalt lai, et kasse puuridesse panna ja neist välja võtta, ilma et neid tuleks hoida otse mõne teise patsiendi ees. Kui statsionaar ei asu protseduuride ruumi kõrval, võib vaja minna ruumi laua jaoks, kus saaks kasse läbi vaadata, ilma et nad peaksid olema otse teiste haiglaravil olevate patsientide ees. Personalil peab olema ruumi töötamiseks ja kasside jälgimiseks, ilma et nad peaksid olema puuride vahetus läheduses. Statsionaari õhutemperatuur peaks olema reguleeritav (soojendatav või jahutatav), nii et keskkonna temperatuur oleks umbes 18–23 ° C. Samuti on oluline piisav ventilatsioon ja suhteline õhuniiskus peaks olema umbes 35 %.Puurid, puuride kujundus ja suurus
Statsionaaris peaks olema kliiniku normaalse töökoormusega sobiv piisav arv puure (mis on piisava suurusega). Puhastamise ja desinfitseerimise hõlbustamiseks peaksid need olema valmistatud tugevast, mitteläbilaskvast materjalist ja olema põgenemiskindlad. Põrand, millel kass puhkab, peab olema kindel/stabiilne.
Puuride sisustamine
Haiglaravil viibivad kassid tunnevad end sageli haavatavana ja stressis. Sageli võivad väikesed muudatused muuta haiglapuuri palju vastuvõetavamaks.
Täiendavad kaalutlused kasside statsionaari kohta
Statsionaaris olevate kasside tuvastamine ja jälgimine
Lisavarustus haiglaravil viibivate kasside jaoks
Nakkushaigused on kasside hulgas levinud ning stressi korral võivad nad veelgi tõenäolisemalt nakkusetekitajaid levitada.
Haiglaravil viibivad ja haiged kassid on tõenäoliselt anorektilised valu, stressi, iivelduse või dehüdratsiooni tõttu ning alatoitumus võib olla oluliseks haigestumuse ja suremuse põhjustajaks.
Kliinikus peaks olema spetsiaalne operatsioonituba steriilsete kirurgiliste protseduuride jaoks. Ideaalis tuleks kasse narkoosi alla panna ja opereerida eraldi ruumis.
Operatsioonitoas peaksid olema:
Anesteesiajärgses taastumisfaasis peaksid kassi nõuetekohaselt jälgima sobiva väljaõppega töötajad.
Saadaval olevad hambaravivahendid peaksid hõlmama järgmist:
periodontaalsonde, elevaatoreid ja/või luksaatorid, nagu näiteks: üliõhuke elevaator Couplandi elevaator nr 1 ekstraktsioonitangid 76N. vahendid peaksid olema teravad ja korralikult hooldatud.Nõuetekohaselt varustatud kassikliinikus peaks olema võimekus teha kvaliteetset diagnostilist radiograafiat, kuna see on vajalik paljude kassidega seotud hädaolukordade korral. Inimeste tarbetu ioniseeriva kiirgusega kokkupuute vältimiseks peaksid uinutatud või tuimestatud kasside sobivas asendis hoidmise hõlbustamiseks olema saadaval mitmesugused toed ja fiksaatorid.
Kõigi röntgenipiltide üle tuleks hoolikat arvestust pidada ja röntgenipildid ise tuleks märgistada võltsimiskindlalt. Ideaalis on kliinikus saadaval ka ultraheli aparatuur või on korraldatud UH-uuringute lihtne tegemine nendel juhtudel, kui seda vaja on.
Seadmeid tuleks hästi hooldada ja täpsuse kontrollimiseks tuleks aeg-ajalt läbi viia kvaliteedikontrolli.
Ideaalis võib olla saadaval laiemgi asutusesisene analüüsivalik, kuid vähemalt mõne analüüsi tegemiseks tuleb teha kokkulepped väliste laboritega. Kui tehakse kohapealseid laboratoorseid analüüse, on oluline: mõista kasutatavate seadmete piiranguid
Litsentseeritud kassitoodete saadavus on riigiti väga erinev. On oluline, et igas kliinikus oleks vastavalt tootjate juhistele lai valik sobivaid tooteid ja et ravimid oleksid nõuetekohaselt märgistatud. Järgida tuleb asjakohaseid seadusi. Vahel võib osutuda vajalikuks kasutada mõnda ravimit, millel puudub spetsiaalne luba kasside kasutamiseks. Selliste ravimite kasutamisel on mõistlik alati kõigepealt hankida klientidelt teadlik nõusolek.
Soovitatav on, et kliinikutel oleks juurdepääs kvaliteetsetele veterinaarse mürgistusteabe teenistustele kassidel mürgistusjuhtumitega toimetuleku alal. Hea näide on Ühendkuningriigi Veterinaarmürkide Infoteenistus (inglise keeles Veterinary Poisons Information Service) (www.vpisuk. co.uk), mis pakub oma teenust rahvusvaheliselt.
Väga vähesed selles juhendis esitatud ideedest on kallid; paljud on seotud lähenemise, korralduse ja suhtumisega sama palju kui materjalide või ehitistega. Paljud neist väikestest asjadest võivad olukorda märgatavalt muuta. Siin on mõned kommentaarid sertifitseeritud kassisõbralikelt kliinikutelt selle muutuse kohta:
„Kassisõbralikkus on julgustanud uusi kliente meie kliinikuga ühinema ainult sel põhjusel, et me teeme lisapingutusi oma kasspatsientide heaks.“ „Oleme suur edasisuunamiskeskus ja kliiniku kõigis piirkondades tegutsevad töötajad lõid kaasa kliiniku kassisõbralikumaks muutmisel. Mõju on olnud pikaajaline – kõik meie töötajad on teadlikud ärevuse mõjust kasspatsientide ravimisel ja kõik otsivad pidevalt uusi võimalusi neile tekitatava stressi vähendamiseks.“ „Oleme kasutusele võtnud kassiparkla, eraldi kasside ja koerte ootealad ning eraldi kasside hoiupalati. Oleme kõik väga uhked oma kassisõbraliku praksise üle ja see on aidanud meil kasutada kõnealust filosoofiat kõigis meie kliiniku aspektides, näiteks moodused, kuidas me tegeleme kassidega konsultatsiooniruumides ja nende protseduuride jaoks kinnihoidmisel. Meie kliinikus olevad kassid on kindlasti rahulikumad ja rõõmsamad sest saadik, kui me need muudatused tegime.”
„Pühendunud kassisõbraliku kliinikuna saame pidevalt tagasisidet omanike käest, kellele avaldavad muljet meie teadmised ja kassi erivajaduste mõistmine. Leiame, et meie haiglaravil olevad patsiendid on rahulikumad, kergemini ravitavad ja pärast taastumist rahulikumad. Samuti on olnud võimalik teha meie vanematele patsientidele rohkem vererõhuanalüüse, kus on palju täpsemad tulemused.” „Kassisõbralikkusel oli meie kliinikus väga positiivne mõju nii klientide kui ka personali vaatevinklist, pidades silmas kassiliigi erinevate hooldus- ja põetusnõuete tunnistamist. Meie hooldusstandardid on nüüd kõrgemad, kuna me kõik mõtleme „kassi moodi. Kasutasime mitmeid ideid ka oma uue praksise kavandamisel ja ülesehitamisel.“ „Paljud meie kliendid ja nende kassid on saanud kasu sellest, et oleme kassisõbralik kliinik. Mitmed meie kliendid tervitavad ainult kasside kliinikuid, mida korraldatakse igal nädalal. Nende lemmikloomad on rahulikumad ja kliiniku külastamine on nii omaniku kui ka nende kasside jaoks palju vähem stressi tekitav. Meie täiesti eraldiseisev hämara valgustuse ja Feliway difuuseritega kasside statsionaar loob meie haiglaravil olevatele patsientidele rahulikuma keskkonna. Pakume majakestes peidukohti ja mänguasju.”
